KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1417 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinni peetav F.G (kaebaja) esitas 11.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla sisekontrolli osakonna peale. Kaebuse kohaselt kiusavad punase hoone vangivalvurid kaebajat taga. Kaebajal ei lasta päeval ega öösel magada, talle pannakse toidu sisse medikamente, valvurid kasutavad tagakiusamiseks ka teisi kinnipeetavaid ning keelduvad vangla poolt pakutavate teenuste osutamisest. Kaebaja on sisekontrolli osakonnale kirjutanud erinevate valvurite peale rohkem kui 30 kaebust, kuid alati leitakse ettekääne, et probleemiga mitte tegeleda. Kaebaja taotleb tõelise uurimise läbiviimist ning et valvurid ta rahule jätaks. 3-26-1417
2. Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2026 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates määruse ingliskeelse tõlke kättesaamisest. Kaebajal tuli selgelt märkida, millist konkreetset Tallinna Vangla tegevust (näiteks kuupäeva ja/või numbri täpsusega) ta vaidlustab ning mida ta halduskohtult taotleb.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 27.05.2026 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohtute infosüsteemi andmetel sai kaebaja halduskohtu 13.05.2026 määruse ingliskeelse tõlke kätte 14.05.

1. Seega tulnuks kohtu nõutud täpsustused esitada 7 päeva jooksul ehk hiljemalt 21.05.
2. Määruse põhjenduste p-st 3 pidi kaebajale olema arusaadav, et vaidlustatav vangla tegevus tuleb välja tuua näiteks kuupäeva ja/või numbri täpsusega. Sealjuures selgitati määruses (põhjenduste p 4), et halduskohtul puudub pädevus läbi viia kriminaal- või distsiplinaarmenetlust (kui kaebaja pidas seda silmas täieliku uurimise all) ning kedagi karistada. Kaebaja ei reageerinud kohtumäärusele ega vastanud, millist konkreetset vangla tegevust ta vaidlustab ning mida ta kohtult taotleb ja saavutada soovib (vt

§ 38lg 1 p-d 5 ja 6).

Riigikohtu seisukoha järgi ei pea kohus sisustama kaebust tervikuna kaebaja eest, vaid kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse ning piiritleb sellega vaidluse eseme (

§ 41lg 1).

Kaebuse nõude ja aluse täpne piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik (vt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 16). Kaebaja märkis kaebuses, et on esitanud sisekontrolli osakonnale valvurite peale juba rohkem kui 30 kaebust. Kohus ei pea asuma välja nõudma kõikvõimalikke kaebaja pöördumisi sisekontrolli osakonnale ning sealt selekteerima, mida kaebaja võiks soovida vaidlustada. Kaebaja on jätnud kõrvaldamata kaebuse puudused, mis takistavad asja läbivaatamist ning see on aluseks kaebuse tagastamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas 03.06.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Halduskohtu määrus on tehtud rassistlikel kaalutlustel. Kaebaja on kaebuses selgitanud eestlaste võõraviha, mille ohvriks ta on langenud. Tallinna Vangla punase hoone valvurid kohtlevad kaebajat ebainimlikult ja alandavalt ning ei lase tal päeval ega öösel hetkekski und saada. Valvurid on teinud ka teistele kinnipeetavatele ja vangla töötajatele ülesandeks kaebajat igapäevaselt taga kiusata. Näiteks keeldutakse kaebajale mistahes vajalike tarvete väljastamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52−54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohus tagastas 27.05.2026 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Ringkonnakohus leiab halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4, § 203 lg 2). 2

§ 38lg 1 p-d 5 ja 6), jättis kohus kaebuse käiguta.

Kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks halduskohtu määruses viidatud puudusi ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuna need puudused takistasid asja läbivaatamist, võis halduskohus kaebuse tagastada

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Halduskohtul on küll selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5), kuid see ei ole piiramatu.

Kohus ei pea kaebuse saamisel hakkama kaebaja asemel sisustama kaebust. Kaebuse nõude ja aluse täpne piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning see on kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik. Praegusel juhul võis kaebusest välja lugeda, et kaebaja soovib vaidlustata Tallinna Vangla sisekontrolli osakonna tegevust, kuid puudus selgus selles, milliste konkreetsete sündmustega kaebus seondub, millal need sündmused aset leidsid ning mida kaebaja halduskohtult taotleb. Esitatud kujul ei ole halduskohtul võimalik kaebust menetleda, sh ei ole võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust, võimaliku kohtueelse menetluse läbimist ja muid kaebuse lubatavuse eeldusi. Halduskohus selgitas õigesti kaebajale ka seda, et halduskohtul puudub pädevus viia läbi kriminaal- või distsiplinaarmenetlust ning kedagi karistada. 8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3