KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-26-1214 Kohtunik Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai
- a määrus, millega kohus jättis läbi vaatamata Ivan Shumskiy kaebuse kohtuvälise menetleja väärteootsusele Määruskaebuse esitaja kaitsja T.G RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Harju Maakohtu
- mai 2026 määrus muutmata ja kaitsja T.G määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
- märtsi 2026 otsusega asjas nr 2302,26,002700 karistati Ivan Shumskiyt liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
- I. Shumskiy esitas
- aprillil 2026 Harju Maakohtule venekeelse e-kirja.
- Harju Maakohus käsitas I. Shumskiy e-kirja kaebusena PPA
- märtsi
- a otsusele ning jättis selle
- mai
- a määrusega käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Maakohus tõi muu hulgas välja, et kaebus peab olema eestikeelne, allkirjastatud, sisaldama kontaktandmeid, otsuse teinud kohtuvälise menetleja andmed. Ühtlasi selgitas kohus, et I. Shumskiy ei kõrvalda tähtaegselt puudusi, jääb kaebus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
- I. Shumskiy sai maakohtu käiguta jätmise määruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte samal päeval, s.o
- mail
- 4-26-1214
- mail 2026 esitas I. Shumskiy maakohtule elektrooniliselt uue kaebuse pdf-vormingus. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus jättis
- mai
- a määrusega VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel I. Shumskiy kaebuse läbi vaatamata, kuna ta ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuse puudusi. Kohus märkis, et kuna I. Shumskiy sai käiguta jätmise määruse kätte
- mail 2026, tuli tal puudused kõrvaldada hiljemalt
- maiks
- Maakohus tõi välja, et selle tähtaja jooksul esitas I. Shumskiy küll uue eestikeelse kaebuse, ent jättis kõrvaldamata olulised puudused. Nimelt oli kaebus endiselt allkirjastamata, I. Shumskiy oli jätnud märkimata, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil ning kaitsja kaasamist menetlusse, tunnistajaid üle kuulata. Samuti märkis kohus, et I. Shumskiy ei esitanud põhjendatud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohus tõdes, et kuna I. Shumskiy neid puudusi ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks ega taotlenud tähtaja pikendamist, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. Määruskaebus
- Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ning I. Shumskiy kaebuse tagastamist maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. I. Shumskiy pöördus õigeaegselt kohtusse ja väljendas soovi otsust vaidlustada. Lisaks püüdis ta puudusi kõrvaldada. Seetõttu ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine proportsionaalne menetuslik tagajärg. I. Shumskiy ei ole jurist ja valdab eesti keelt piiratud ulatuses. Pärast käiguta jätmise määrust esitas ta eestikeelse parandatud kaebuse. I. Shumskiy ei loobunud kaebeõigusest. Ta ei eiranud kohtu korraldusi pahatahtlikult. Kaebuse sisust on arusaadav vaidlustatav otsus ja taotlus. Parandatud kaebus jäi allkirjastamata, ent mitte soovist kohtu nõudeid eirata. I. Shumskiyl puudusid vajalikud teadmised menetlusnõuete korrektseks täitmiseks. Ta kõrvaldas osa kaebuse puuduseid. I. Shumskiyle tulnuks anda täiendav võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Riigikohus on märkinud, et väärteomenetluses tuleb hinnata ka isiku tegelikku võimet menetluses toimuvat mõista ja enda õigusi kaitsta, arvestades tema teadmisi ja asjaolusid. I. Shumskyle ei antud tegelikku ja mõistlikku võimalust kasutada põhiseaduslikku õigust kohtulikule kaitsele. Lisaks on põhjendamatu maakohtu viide kaebetähtaja ennistamise taotluse puudumisele. I. Shumskiy esitas kaebuse maakohtule
- aprillil 2026, s.o tähtaegselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata.
- Määruskaebuse põhitees on, et I. Shumskiy näitas piisavalt üles tahet kõrvaldada kaebuse puuduseid ning osaliselt kõrvaldamata jäänud puudused ei olnud sedavõrd olulised, et õigustanuks tema kaebuse läbi vaatamata jätmist.
- Kohtupraktikas on leitud, et vähemalt osa väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 115 sätestatud nõuetest on formaalsed, st need ei takista kaebuse sisulist läbivaatamist (nt VTMS § 115 lg 2, § 115 lg 5 p 1; vt TlnRngK 01.06.2026, 4-26-1176, p-d 11-18; TlnRngK 26.03.2026, 4-26-180, p 10.1; TlnRngK 02.06.2022, 4-21-1214, p 7, arvutivõrgus avalikustamata; TrtRngK 03.08.2023, 4-23-1110, p 14). Sedalaadi puudusteks võivad olla nt kaebuses menetlusliigi või kaitsja osavõtu märkimata jätmine. Käsiloleval juhul heitis maakohuski I. Shumskyile ette neid kaebuse puudusi. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et pelgalt need puudused ei oleks andnud maakohtule alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Samuti 2
(3)4-26-1214 nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et maakohus heitis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmist I. Shumskiyle ette põhjendamatult.
- Eelmärgitule vaatamata loeb ringkonnakohus oluliseks puuduseks, millest maakohus ka teavitas I. Shumskiyt käiguta jätmise määruses, ent mille ta jättis kokkuvõttes kõrvaldamata, kaebuse allkirjastamata jätmist. Allkiri kinnitanuks maakohtule, et kaebuse on esitanud I. Shumskiy kui kaebeõigust omav isik. Tegemist on edasikaebustele kehtiva elementaarse nõudega, s.o mitte vähetähtsa kaebuse puudusega või kohtu poolt uurimispõhimõtte alusel lahendatava menetlusliku olukorraga. On tõsi, et I. Shumskiy reageeris maakohtu käiguta jätmise määrusele ning esitas uue eestikeelse kirja, seekord .pdf vormingus, kuid jättis ka selle allkirjastamata. I. Shumskiyl oli puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o piisavalt. Juhul, kui I. Shumskiy ei olnud teadlik, mida kujutab endast digitaalse allkirjastamise võimalus, olnuks tal võimalus esitada ka omakäeliselt allkirjastatud kaebus. Ringkonnakohtu hinnangul pole I. Shumskiy toonud kohtu ette põhjendusi, miks ta kaebust ei allkirjastanud või seda allkirjastada ei saanud. Ringkonnakohtul pole põhjust arvata, et I. Shumskiyl puudus selleks tehnilise võimalus ja võimekus, kuivõrd määruskaebusele on lisatud just tema poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri. Ringkonnakohus mõistab, et praeguseks on selge, et kaebuse esitaja oli I. Shumskiy, ent see ei väära järeldust, et maakohtu nõutud ajaks I. Shumskiy oma kaebust ei allkirjastanud, mistõttu oli maakohtul õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Ka kohtu ressurss on väärtus, mida tuleb kaitsta. Maakohus tegi, mis nõutav, et võimaldada kaebus allkirjastada ning tagada I. Shumksiyle võimalus kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks: ta andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning teavitas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaebus läbi vaatamata. Enamat seadus maakohtult ei nõua.
- VTMS § 118 lg 2 p 3 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud kaebuse puudusi. Maakohus jättis I. Shumskiy puudustega kaebuse seega õigustatult läbi vaatamata. Seetõttu on kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud. Nii jääb Harju Maakohtu
- mai 2026 määrus VTMS § 147 lg 1 p 1, § 194 lg 3 ja § 196 lg 2 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)