← Eesti

2-24-135798/24

Obsah (8)§ 162§ 448§ 187§ 405§ 444§ 637§ 436§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06. mai 2026.a, Tallinnas Tsiviilasi X hagi Y vastu üürivõlgnevuse ja vi

§ 162lg 1).

  1. Välja mõista Yilt Xi kasuks menetluskulu kokku summas 967,06 eurot.
  2. Välja mõista Yilt Xi kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (967,06 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 4 1 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 1

(3)Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. Harju Maakohtule 08.11.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 01.12.2023.a sõlmitud üürileping nr
  2. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale üürile eluruumi aadressil XXX, Tallinn. Üürileping oli sõlmitud tähtajaliselt alates 01.12.2023.a kuni 01.09.2024.a (lepingu punkt 2.6.). Kostja oli kohustatud tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 550 eurot hiljemalt iga kuu
  3. kuupäevaks (lepingu punkt 3.1). Lisaks üürile oli kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt eluruumi kasutamisega kaasnevaid kõrvalkulusid vastavalt sellekohastele arvetele teenusepakkujatelt samuti iga kuu
  4. kuupäevaks (lepingu punkt 3.2.). Pooled leppisid kokku, et üüri või kõrvalkulude mittetähtaegse tasumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% tasumata jäetud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu lõpetamise järgselt kostja kolis korterist välja. Kostjal jäi hagejale tasumata üür summas 1100 eurot (ajavahemik juuli kuni august 2024.a ehk 550 eurot x 2 kuud); KÜ kommunaalkulude arved 546,87 eurot (arve nr 240728 juuni kuu eest: 231,23 eurot; arve nr 240828 juuli eest 163,96 eurot; arve nr 240928 augusti eest 151,68 eurot). Ka vajas korter väljakolimise järgselt koristust summas 87,50 eurot ning kostja isiklike asjade transporti ja hoiustamist kogusummas 530,39 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud summas 488 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 2752,76 eurot ja viivised. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
  5. Kostja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse selgitused
  6. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 20.12.2024.a määruse punktis 3 (dtl 165-168). 4.

§ 444lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 5. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 2 1 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 6.

§ 448

lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse 2

(3)täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 7.

§ 448

lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 8.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad, tutvunud kostja vastuse ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2752,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,75 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2752,76) alates hagi esitamisest s.o 09.11.2024.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
  2. Kooskõlas

§ 162

lg 1 tuleb kostjalt hagejaks kasuks välja mõista ka menetluskulud kogusummas 967,06 eurot, millest riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulu 512,06 eurot. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.