KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Otsuse kuupäev 27.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-15029 Tsiviilasi S.O

§ 521

lg 1 järgi hüvitatakse kohustusliku vastutuskindlustuse alusel kahju üksnes rahas. MAAKOHTU OTSUS

1. Maakohus jättis hagi 02.07.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. 3.
2. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: - hageja on BMW omanik; 06.12.2023 toimus Loo alevikus, Lagedi teel liiklusõnnetus BMW ja KIA vahel; hageja sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel; KIA valdaja oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu kostjaga; kostja keeldus hagejale hüvitise tasumisest. 2

§ 1057

alusel või

-i õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju sätete alusel.

§ 521

lg 1 ls-st 1 tuleneb samuti, et kahjuhüvitist saab nõuda liikluskahju eest vastutava isiku kindlustusandjalt. Hageja nõue on olemuselt deliktiõiguslik ja aluseks võivad olla

§ 1056

koostoimes §-ga 1057 või

§ 1043

koostoimes

§ 1045lg 1.

3.3. Kohus analüüsis esmalt riskivastutust (

§-d 1056 ja 1057). Sel alusel nõude rahuldamise eeldused on (

1. a)asja hävitamine või kahjustamine; (
2. b)suurema ohu allika valitsemine; (
3. c)suuremale ohule iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus; (
4. d)põhjuslik seos selle riski realiseerumise ja asja kahjustumise vahel; (
5. e)vastutust välistavate asjaolude puudumine. Neli esimest eeldust (a)–(
6. d)on täidetud. 3.4. Viimane eeldus (
7. e)ei ole täidetud. Kostja vastutuse välistab kannatanu tahtlik tegu (enesekahjustamise tahtlus,

§ 1057p 3).

Asjatundja arvamuse ja istungil antud selgituste alusel tuvastas kohus, et KIA seisis kokkupõrke ajal ja selles ei viibinud juhti. BMW juht ei üritanud kokkupõrget vältida. Seda kinnitavad järgmised EDR-andmetest nähtuvad asjaolud: 5 s sirgjoonelist liikumist, gaas vabastati 1,5 s enne, pidurituled süttisid korraks 0,5 s enne, ABS ega abisüsteemid ei rakendunud, kiirus 63 km/h). KIA juhi turvavöö oli lukustatud, kuid mitte ümber juhi. KIA salongis puudusid jäljed, mis viitaksid turvavööta juhi paiskumisele. Ilmastikuolud ei toetanud väidet nähtavuse puudumisest. Tunnistajana üle kuulatud KIA juhi ütlused turvavöö „mugavusest“, vigastuste puudumisest ja roolist kinnihoidmisest pole eluliselt usutavad. Lisaks esineb seos BMW ja KIA juhtide vahel (Iskomtrans OÜ ja Grigori Kesleri kaudu), mis viitab kokkupõrke koordineeritud esilekutsumisele tehniliselt halvas seisus BMW „mahakandmiseks“. Kohus järeldas, et BMW juht soovis KIA-le otsa sõita, st tal oli enesekahjustamise tahtlus, st nõuet ei saa rahuldada

§ 1056alusel.

3.5. Teiseks kontrollis maakohus deliktiõiguslikku vastutust (

§ 1043, § 1045 lg 1).

Õigusvastasus võib tuleneda

§ 1045

lg 1 p-st 5 (teise isiku asja kahjustamine) ja p-st 7 (liiklusreeglite rikkumine). Kui etteheidetav on tegevusetus, tuleb kontrollida käibekohustuse rikkumist. Hageja pidanuks tõendama, et kahju tekkis KIA juhi loodud ohu tagajärjel ning teise sõiduki juhi süü ehk käibekohustuse rikkumine ei ole ilmselgelt välistatud. Lähtuvalt eespool tuvastatust – KIA-s ei viibinud juhti ja BMW sõitis KIA-le otsa enesekahjustamise tahtlusega – ei tekkinud hagejale kahju KIA juhi loodud ohu tagajärjel. Seega puudub

§ 1043

alusel deliktiõigusliku kahjunõude eeldus ning ka sellel alusel tuleb nõue jätta rahuldamata. POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 4.
2. Esiteks eksis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, jättes kohaldamata

§-d 1056 ja 1057 ning LKS §-d 23 ja

1. KIA juht kinnitas tunnistajana, et tema juhtis KIA-t ja põhjustas kahju. Kohus asendas seaduses sätestatud hüvitamiskohustuse subjektiivsete oletustega kindlustuspettuse kohta, mida tsiviilkohtumenetluses ei saa tõendada ega tuvastada. 4.
2. Teiseks on vaidlustatud otsus ebapiisavalt põhjendatud ja maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid. Politsei andmete ja KIA juhi ütluste järgi tulnuks tuvastada liiklusõnnetuse toimumine hageja kirjeldatud viisil. Maakohus omistas asjatundja arvamusele liiga suure kaalu ja jättis rahuldamata hageja ekspertiisitaotluse. Asjatundja järeldused ei tarvitse olla õiged, nt võis KIA juhi turvavöö olla kinnitatud tagaistmele või ei tekkinud külgkokkupõrkes muidu tavalisi tagajärgi. Asjatundjal puudus pädevus hinnata kindlustuspettuse võimalust. 3

§ 1057

p 3 alt 2) või õigusvastasuse (

§ 1045lg 2 p 2) puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata (Ts

MS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

1. Esimese väitega heidab kostja maakohtule ette vigu materiaalõiguse kohaldamisel. See väide on ainetu, sest maakohus tegelikult kohaldas kaebuses viidatud norme ja kontrollis asjakohaselt nende alusel hageja nõuete rahuldamise võimalusi. Tõendite põhjal (vt järgnevas p 9 ja alapunktid) selliste järelduste tegemine, mille järgi ei ole teatava õigusnormi alusel nõude rahuldamise materiaalõiguslikud eeldused täidetud, ei tähenda normi vale kohaldamist.
2. Teise väitega vaidlustab kostja maakohtu hinnangu tõenditele. See väide pole põhjendatud. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel ja ringkonnakohtul pole alust hinnata samu tõendeid maakohtust erinevalt. Maakohtu hinnang püsib tsiviilasja lahendamiseks vajaliku piires. 9.
3. Maakohus tugines õigesti asjatundja arvamusele koos lisadega (dtl 292–411) ning hindas seda tervikuna koos asjatundja suuliste selgitustega istungil rooli/armatuuri deformeerumise ja vigastuste puudumise kohta (dtl 575–576). Arvamusest ei nähtu kallutatust ja maakohtul puudus alus kahelda asjatundja pädevuses. Hagejal oli maakohtu menetluses piisavalt võimalusi esitada omapoolseid tõendeid, selleks ei pidanud maakohus määrama ekspertiisi. 9.
4. Asjatundja arvamus on ka ringkonnakohtu jaoks veenev, vastuoludeta ja arusaadav. Maakohus lahendas vaidluse õigesti peamiselt just selle tõendi põhjal. Asjatundjale ei saa ette heita EDR-andmete kontrollimist ja neile viitamist, sest need võimaldasid tal vastata esitatud küsimustele. Arvamuse õigsust ja usutavust ei väära kaebuse hüpoteetilised väited, mille kohta toimikus tõendid puuduvad. Hagejal oli võimalik asjatundjat maakohtu istungil küsitleda, aga protokollist ei nähtu samasisuliste küsimuste esitamist. 9.
5. Asjatundja arvamuse ja KIA juhi tunnistajaütluste vastuolu korral ei olegi võimalik neid mõlemaid õigeks pidada. Kirjeldatud olukorras tuleb kohtul oma siseveendumuse ja tõendite kogumi põhjal hinnata, millised väited on tõendatud (TsMS § 232 lg 1). Maakohus põhjendas piisavalt, miks ei ole tunnistaja ütlused vähemalt osaliselt usaldusväärsed. Siinjuures on tunnistaja ja BMW juhi vaheline võimalik seos vähese tähtsusega ja maakohus ei pidanud sellega seonduvaid asjaolusid põhjalikumalt kontrollima ega käsitlema. Palju olulisemad on sisulised erinevused ühelt poolt asjatundja ja teiselt poolt tunnistaja kirjeldatud sündmuste käigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tervikuna on asjatundja arvamus usaldusväärsem ja ka täpsem kui tunnistaja ütlused. 9.
6. Kostja esialgne otsus, selle hilisem muutmine, liiklusõnnetuste teade (dtl 261) ega politsei teade (dtl 9) ei anna alust kahelda asjatundja lõppjärelduses, et liiklusõnnetus põhjustati tahtlikult. Maakohus ei pidanud ülejäänud tõendeid otsuses eraldi käsitlema ega hindama, sest need ei mõjutaks asja lahendamise tulemust. 4