Obsah (7)

§ 424§ 184§ 418§ 64§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 19.06.2026 Kriminaalasja number 1-26-2636 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 06.05.2026. a otsus krimina

§ 424

lg 2, § 418 lg 1, § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses süüdistatav Vadim Romanov (isikukood 38704282226), apellatsioon Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Vadim Romanovi apellatsioon Viru Maakohtu 06.05.

1. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrus Ööbik, süüdistatav Vadim Romanov ja tema kaitsja Andres Veski sõlmisid tõlgi osavõtul käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus V. Romanovile karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aasta pikkust vangistust,

§ 184

lg 2 p 2 järgi 4 aasta pikkust vangistust ning

§ 418

lg 1 järgi 1 aasta pikkust vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistuse algust alates V.

Romanovi kahtlustatavana kinnipidamisest 26.12.2025.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud karistust, s.o 4 aastat ja 5 kuud vangistust, täitmisele ei pöörata, kui V. Romanov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 pde 21, 3 ja 8 alusel kohustada V.

Romanovit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte omama, kandma ja kasutama relva ning osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustub V.

Romanov koheselt kandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisel viivitamatult pöörduma statsionaarsele ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonda ning viibima seal kuni talle määratud ravi- ja rehabilitatsiooniprogramm on täielikult läbitud. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista V. Romanovilt menetluskuluna välja 2215 eurot sundraha, kaitsjatasu 945,62 eurot, ekspertiisitasud summas 3500 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 368,38 eurot, s.o kokku 6984,36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on V. Romanovil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu 06.05.
2. a kohtuotsusega tunnistati V. Romanov süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmiseni, sõltuvalt sellest kumb asjaolu saabub enne. Ringkonnakohtu ja maakohtu menetlustes tekkinud kaitsjatasu ning osa sundrahast summas 150 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 6984,36 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3. 09.06.2026 esitas V. Romanov Viru Maakohtu 06.05.
4. a otsuse peale apellatsiooni. V. Romanov ei vaidlusta menetluskulude suurust, kuid palub võimalust hüvitada need 1 aasta asemel 2 aasta jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
6. Kuna kohus on V. Romanovi kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
9. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).
12. V. Romanovi apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS
13. peatüki
14. jao sätteid või § 339 lg-t
15. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Riigikohus on selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt RKKK 3-1-1-47-16 p 5). Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning menetluskulud võimaldati tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kolleegium selgitab, et 1 aasta näol on tegu maksimaalse tähtajaga, mida kohtuotsuses saab menetluskulude tasumiseks määrata (RKKK 3-1-1-47-16, p 7).
16. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu V. Romanovile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud menetluskulude suuruse ja tasumise tähtajaga. V. Romanov jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.
17. Ringkonnakohus selgitab veel, et juhul, kui V. Romanovil ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik menetluskulusid kogusummas määratud tähtaja jooksul ära tasuda, on tal KrMS §-st 424 tulenevalt aasta möödudes võimalik esitada maakohtule motiveeritud taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ositi tasumise määramiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et põhjused menetluskulude tasumise ositi võimaldamiseks peavad olema mõjuvad ning maakohtul ei ole kohustust taotlust rahuldada. Seega tuleks võimalusel menetluskulude tasumisega tegelema hakata koheselt.
18. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna V. Romanovil ei ole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3