Obsah (5)

§ 180§ 318§ 339§ 245§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 19.06.2026 Kriminaalasja number 1-25-4345 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 07.05.2026. a otsus krimin

§ 180

lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, jätta ekspertiisikulud osaliselt, s.o summas 3080 eurot riigi kanda. Samuti jätta riigi kanda kohtumenetluses tekkinud ja tekkivad kaitsjatasud ning pool sundrahast summas 1182,50 eurot.

§ 180lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.2. Kar

S § 831 lg 1 alusel konfiskeerida 135 eurot, mis on loetud V. Ussanovi ja E.M.U. ühisvara hulka ja on arestitud Tartu Maakohtu 08.07.

1. a määrusega nr 1-
2. 1.
3. Kokku on lepitud ka asitõendite osas.
4. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Tartu Maakohtu 07.05.
5. a kohtuotsusega tunnistati V. Ussanov süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 180

lg 3 alusel jäeti riigi kanda ekspertiisi nr 25E-GE00358-01 kulu 1/3 osas ehk summas 3080 eurot, pool sundrahast summas 1182,50 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses summas 717,96 eurot, s.o kokku 4980,46 eurot.

§ 180lg 1 alusel mõisteti V.

Ussanovilt menetluskuluna riigi kasuks välja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 56 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulust pool ehk 67 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulust pool ehk 1809 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 909 eurot ja pool sundrahast ehk 1182,50 eurot, s.o kokku 4023,50 eurot. 14.

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. 21.05.2026 esitas V. Ussanov Tartu Maakohtu 07.05.
2. a otsuse peale apellatsiooni. V. Ussanov palub riigi kanda jätta ka kaitsjatasu kohtueelses menetluses, kuna vanglas viibides ei ole tal võimalik menetluskulusid nii suures summas tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
4. Kuna kohus on V. Ussanovi kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes.

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339

lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 6.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. V. Ussanovi apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas

1. peatüki
2. jao sätteid või § 339 lg-t
3. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Riigikohus on selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate 2 menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel (vt RKKK 3-1-1-47-16 p 5).

Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt sõlmitud kokkuleppele. V. Ussanovilt välja mõistetavaid menetluskulusid on juba niigi oluliselt vähendatud. Nimelt mõisteti V. Ussanovilt välja menetluskulud summas 4023,50 eurot, ning suurem osa, s.o 4980,46 eurot jäeti riigi kanda. Lisaks määrati menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul, mis on maksimaalse tähtaeg, mida kohtuotsuses saab menetluskulude tasumiseks määrata (RKKK 3-1-1-47-16, p 7).

1. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu V. Ussanovile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud menetluskulude suurusega. V. Ussanov jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.
2. Ringkonnakohus selgitab veel, et juhul, kui V. Ussanovil ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik menetluskulusid kogusummas määratud tähtaja jooksul ära tasuda, on tal

§-st 424 tulenevalt aasta möödudes võimalik esitada maakohtule motiveeritud taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et põhjused menetluskulude tasumise ositi võimaldamiseks peavad olema mõjuvad ning maakohtul ei ole kohustust taotlust rahuldada. Seega tuleks võimalusel menetluskulude tasumisega tegelema hakata koheselt. 10.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna V. Ussanovil ei ole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)