Obsah (5)

§ 20§ 43§ 44§ 31§ 431

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-152393 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi J. P.-L. vastu põhivõl

§ 20lg 3 alusel peatus käesolev menetlus kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.

1. 12.06.2026 määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutas kohus välja kostja pankroti 12.06.2026 kell 12:
3. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (

) § 43 lg-st 2 tuleneb, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

§ 43

lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (RKTKo 01.03.2017, nr 3-2-1-145-16, p 13.2).

§ 44

lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. 6. Praeguses asjas on hagi varalise nõudega kostja vastu esitatud 12.03.2024 ehk enne pankroti väljakuulutamise määruse tegemist. Praeguses asjas ei ole hagi kohta veel lahendit tehtud, kuivõrd menetlus oli seoses käsutuskeelu seadmisega peatunud. Vastavalt

§ 31lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Seega ei eelda hagi läbi vaatamata jätmine pankrotimääruse jõustumist. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 3 ja

§ 43lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (Ts

MS § 426 lg 1). 7. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 8. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 9.

§ 431

lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude

§ 43

lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Nimetatud sättest järeldub, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on nõude läbi vaatamata jätmisel reegel ning erandina võib kohus otsustada teisiti. Menetluskulude jaotuse teisiti otsustamisel peavad esinema erandlikud asjaolud (analoogselt TsMS § 162 lg-s 4 sätestatuga) (vt TlnRnKm 26.11.2025, 2-24-10557/13, p 11). Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ja puudub alus jaotada 2 menetluskulusid

§ 431lg-s 3 sätestatud üldreeglist erinevalt.

Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudub vajadus.

1. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 ning lõigete 4 ja 6 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 3