← Eesti

3-26-691/8

Obsah (4)§ 121§ 39§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-691 Haldusasi Q.B kaebus meditsiiniteenuse osutaja kohustamise

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 39

lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada muu hulgas andmed riigilõivu tasumise kohta.

§ 104

lg 1 esimene lause sätestab, et kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab muu hulgas, kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jäeti rahuldamata ja anti tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Määrus koos makseinfo dokumendiga toimetati kaebajale kätte 20.04.

  1. Kaebajal tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 05.05.
  2. Kuna käiguta jätmise määrusega jäeti rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotlus oli kaebajal selle määruse vaidlustamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest alates. Kaebaja vaidlustas määruse Tallinna Ringkonnakohtus ja ringkonnakohus tagastas määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu määrus, millega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata ja kohustati kaebajat tasuma riigilõivu hiljemalt 05.05.2026, jõustus 21.05.
  3. Kaebaja ei ole käesoleva määruse andmise hetkeni riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastab kohus kaebuse.
  4. Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja pole küll välja toonud, millist riigi õigusabi ta soovib, kuid tekstist võib mõista, et ta soovib seda esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kaebaja on suutnud tähtaegselt esitada menetlusabi rahuldamata jätmise peale ka määruskaebuse ringkonnakohtusse. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Kohus selgitas põhjalikult juba 20.04.2026 antud määruses, et kaebus ei ole perspektiivikas. Kohus jääb oma seisukohtade juurde ja ei hakka neid uuesti kordama. Tallinna Ringkonnakohus tõi samuti oma 21.05.2026 antud määruses välja, et kaebusel ei ole edulootust. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
  5. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(3)Janek Laidvee kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.