Obsah (7)

§ 340§ 371§ 186§ 180§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-26-8016 Tsiviilasi R.N hagi A.Y ja I.O vastu (seadusl

) § 3401 lg 1 alusel kohus

1. juunil 2026 kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagiavalduses toodud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ei ole selged ning menetlusosaliste andmed puudulikud. Kohus kohustas hagejat 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättetoimetamisest kõrvaldama hagiavalduses järgmised puudused: 1) esitama hagiavalduse seadusega nõutud hagiavalduse vormis, so (digi)allkirjastatuna trükituna A4 formaadis, hagiavalduse sissejuhatuses peab olema märgitud kohtu nimi (Pärnu Maakohus), hageja enda andmed ja kostjate (laste) ning kostjate seadusliku esindaja (ema) andmed (nimed, isikukoodid, elu/viibimiskoht, sidevahendid). Selles asjas on hagejaks hagiavalduse esitaja R.N ja kostjateks on laps A.Y ja I.O, kellele R.N peab elatist maksma. Laste ema W.Q on selles asjas kostjate seaduslik esindaja ja tema andmed tuleb ka hagiavalduse sissejuhatusse märkida 2) märkima hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud ja põhjendada nõuet: esitada andmed hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatiste suuruste kohta (mis lahendi alusel ja kui palju hageja praegu maksab/peab maksma kummalegi lapsele), andmed oma sissetulekute suuruse kohta ja säästude puudumise kohta, võimaliku töövõimetuse kohta, andmed enda väljaminekute kohta, sh palju maksab/peab maksma teistele ülalpeetavatele; märkima, milline oli hageja majanduslik olukord juunis 2024, kostjate kasuks elatise väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise ajal ning mil määral on hageja majanduslik olukord tänaseks muutunud (hageja sissetuleku ja kulude muutumine viimase kahe aasta jooksul). Võimalusel lisada asjaolusid kinnitavad tõendid (konto väljavõte, palgatõend, kuludokumendid jms). 3) märkima hagiavalduses R.N selgelt väljendatud nõude kostjate A.Y ja I.O vastu – kui palju kummagi lapse kohta hageja taotleb välja mõistetud elatist vähendada? Kui suurt elatist kummalegi lapsele on hageja nõus edaspidi maksma?; samuti mis kuupäevast alates ja mis ajani vähendamist taotleb? (kõige varasem aeg, millest vähendamist saab taotleda, on alates hagi esitamisest, so alates 16.03.2026 ja kõige kauem kuni lapse täisealiseks saamiseni).
2. Kohus selgitas hagejale, et seadus ei näe ette elatise võlglase õigust taotleda kohtult juba sissenõutavaks muutunud elatise võla „kustutamist“ võla suuruse tõttu või ajutiste makseraskuste tõttu (nt seetõttu, et vanem viibib vanglas ja tal sissetulekut sel ajal ei ole). Alaealine laps ei saa ise endale ülalpidamist teenida, kuid ta vajab igakuiselt toitu, eluaset, ülalpidamist ka nendel kuudel, kui üks vanem ei tööta – sel juhul langeb teisele vanemale lapse ülalpidamisel topeltkoormus ja elatise võlg kogunebki, kuni võlgnikust vanem saab tööle asuda ja hakata uuesti maksma jooksvat elatist ja selle kõrvalt tasuma ka võlga osas, milles lapsed on pidanud vahepeal vähemaga hakkama saama. Vanema esmane ülesanne on maksta jooksvat elatist. Ta peab tegema endast oleneva, et asuda jooksva elatise kohustust täitma esimesel võimalusel, sh otsima piisava palgaga tööd, et anda lastele ülalpidamist regulaarselt ja piisavas ulatuses. Alaealise lapse kui nõrgema poole kaitseks on ette nähtud erinevad meetmed, sh täitemenetluse seadustikus sunnimeetmed, et vanem täidaks ülalpidamiskohustust lapse ees. Elatise võlast ei vabastata võlgnikku ka pankrotimenetluse kaudu. Võlast saab vabaneda vaid juhul, kui see on aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 5 alusel 10 aastat on möödunud eraldi igast elatise maksest, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist) või kui kohustatud vanem suudab tõendada nõude täitmist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1).
3. Samuti kohus selgitas, et perekonnaseaduse § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline andma teisele isikule Lk 2 / 4 Tsiviilasi nr 2-26-8016 ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sama säte ütleb, et kohus võib mõjuval põhjusel elatist siiski vähendada ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagiavalduses ei ole nendele asjaoludele tuginetud, kui sellised asjaolud esinevad, tuli hagejal need hagiavalduses kirjeldada.
4. Samuti kohus selgitas hagejale riigi õigusabi andmise aluseid, kohustust esitada vastaval blanketil nõuetekohase sisu, põhjenduse ja majandusliku seisundi andmetega taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, võimalusel tõendid säästude puudumise kohta (viimase 4 kuu konto väljavõtted).
5. Hageja R.N sai
6. juuni 2026 puuduste kõrvaldamise määruse kätte elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks lõppes
7. juunil
8. Kohus hoiatas hagejat
9. juuni 2026 määruses, et tähtaja möödumisel puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest

§ 3401 lg 1-2 alusel.

Avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud täiendavat tähtaega. 8.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. R.N hagi on menetlemist takistavate puudustega: esitatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Lisaks hagiavalduses puuduvad kostjate ja nende seadusliku esindaja andmed. Sellist hagiavaldust menetlusse võtta ja kostjale edastada ei saa. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud, hageja puudusi ei ole kõrvaldanud. 9.

§ 186

lg-te 5 ja 6 (koostoimes

§ 180

lg 1 p 3) alusel, kui kohus on menetlusabi, sh riigi õigusabi, taotluse esitajalt nõudnud andmeid tema majandusliku seisundi kohta ning kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. 10. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi menetlusse võtmata ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 11.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise järel, kui hageja kõrvaldab hagiavalduses seni esinenud ja kohtu poolt viidatud puudused, saab hageja pöörduda kohtusse uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu. 12.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kannab menetluskulud hageja. Hagivalduse menetlusse võtmise otsustamise eelselt (puuduste kõrvaldamise staadiumis) ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 3 / 4 Tsiviilasi nr 2-26-8016 Heli Käpp kohtunik Lk 4 / 4