Obsah (8)

§ 657§ 654§ 442§ 459§ 230§ 5§ 232§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-12

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

§ 654lg 6 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

§ 442

lg 8 nõuetele vastavalt oma otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama (RKTKo 22.06.2022, 219-19160/42, p 14.8). Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise 4 suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9)

1. Hageja palub suurendada
2. detsembri 2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-11852 väljamõistetud elatist 450 euroni kuus. Hagiavalduse esitamise ajal oli PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus 301 eurot 74 senti. Hageja toob eelmise lahendi tegemise ajaga võrreldes muutunud asjaoludena välja kostja suurenenud sissetuleku ning hageja suurenenud kulud.
3. Kostja leiab, et maakohus ei täitnud piisavalt selgituskohustust, jättes kostjale selgitamata, millele peaks kostja enam tähelepanu pöörama ja soovi korral lisatõendeid esitama. Kostja väide ei ole põhjendatud, sest kostjal oli menetluses esindaja, kes tõi juba esimeses menetlusdokumendis vastavuses Riigikohtu praktikale õigesti välja, et elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9). Kohtul ei ole menetluse käigus kohustust pooltele selgitada, millises osas peab kohus hagi põhjendatuks. Kohus võib, kuid ei pea tegema menetlusosalisele ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (

§ 230lg 2 II lause).

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, kuidas jäid tal asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud esitamata ja tõendamata selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu. Arvestades, et kostja oli esitanud hageja kuludele vastuväited, pidi kostja määrama ise, kas ja milliste tõenditega ta oma vastuväiteid tõendab (

§ 5lg 2).

1. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kajastas ja võttis eelmise otsuse tegemisel arvesse ka eluasemekulusid. Maakohus mõistis
2. a otsuses elatise välja PKS § 101 alusel arvutatud määras. Miinimumelatise ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seetõttu ei võtnud kohus lapse kulusid lahendi tegemisel arvesse. Seda ei muuda asjaolu, kas menetluse käigus toodi eluasemekulud välja. Maakohus ei tuvastanud kõnealuses lahendis hageja kulusid, vaid vastupidiselt selgitas, et hagiavalduses märgitud laste kulusid lahendis ei käsitleta (dtl 10).
3. Hageja ei jätnud maakohtus side- ja internetikulusid tõendamata. Hageja tõendas kulusid pangakonto väljavõttega (dtl 152–153). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selle asjaolu osas tõendite hindamisel menetlusõiguse norme (

§ 232lg 1 ja § 442 lg 8) rikkunud.

Maakohtu otsuses tuvastatud 63 euro 62 sendi suurune kulu internetile ei ole ebamõistlikult suur. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seetõttu ei pea põhjendatud kulude hindamisel arvestama iga kululiigi juures vähimate võimalike kuludega, nt odavaima võimaliku interneti- ja sidepaketiga, vaid lapse tavalisest elulaadist ja vajadustest lähtuvate kuludega. Arvestades, et hageja mõlema vanema sissetulek on Eesti mediaansissetulekust märgatavalt suurem, on põhjendatud ja eluliselt usutav, et ka hageja tavalisest elulaadist lähtuvad kulutused on mõnevõrra keskmisest kõrgemad.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lugenud kindlustusmakseid tõendatuks ilma tõenditeta. Hageja tõendas maakohtus kindlustusmaksete suurust pangakonto väljavõttega (dtl 149–150). Ringkonnakohus võttis vastu kostja esitatud kodukindlustuse poliisi, mille kohaselt oli hageja elukoha kindlustusmakse suurus
2. a 158 eurot 41 senti aastas, st 13 eurot 20 senti kuus. Hageja väitel olid kostja maksed väiksemad, kuna kostjal oli rohkem kindlustatavat vara. Ringkonnakohus möönab, et hageja ei tõendanud, millal kindlustusmakse on suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ka eeldus, et kindlustusmakse suuruseks tuleks määrata 13 eurot 20 senti kuus ning hageja osaks 6 eurot 60 senti kuus, ei muudaks asja 5 lahendamise tulemust. Arvestades kindlustuskuludest 31 eurot 7 senti maha, on hageja kulude suuruseks 1002 eurot 73 senti, mis ületab sellest hageja enda teenitava tulu 45 euro mahaarvamisel endiselt maakohtu otsusega väljamõistetud elatise 450 euro kahekordset suurust.
3. Kostja esitas tõendid, et
4. jaanuaril 2024 suurendati tema töötasu 4900 euroni (bruto) ning alates
5. aprillist 2025 suurendati tema töötasu 5190 eurole (bruto). Elatise suurendamise hagi rahuldamiseks peavad asjaolud olema oluliselt muutunud võrreldes eelmise hagi arutamise lõpetamisega (

§ 459), mitte eelmise otsuse jõustumisega, nagu on ekslikult viidanud kostja.

Eelmine elatise väljamõistmise otsus tehti

1. detsembril
2. Kostja töötasu on alates eelmise otsuse tegemisest seetõttu oluliselt muutunud. Maakohus leidis õigesti, et oluliselt on muutunud ka hageja kulud.
3. Arvestades, et maakohtu otsuses tuvastatud kostja sissetulekute suurus oli 4182 eurot (neto) kuus, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostjal 450 euro suuruse elatise maksmine takistatud maja ehitamise või teise ülalpeetava tõttu. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 474 SE seletuskirja kohaselt arvestati seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses, et elatis võiks kahe lapse kohta moodustada 32–33% kohustatud vanema netosissetulekust. Ühe lapse puhul peaks aga olema see protsent veidi kõrgem. Väljamõistetud elatis moodustab kostja sissetulekutest vaid 10,76%.
4. Vanemate sissetuleku andmete digitaalses kohtutoimikus dekrüpteerimata jätmine ei rikkunud kostja menetlusõigusi määral, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist. Arvestades, et maakohtule olid tõendid kättesaadavad, ei saanud krüpteeritud dokumendid muuta asja lahendamise tulemust.
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6