) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kohus oli juba 28.11.2025 teinud kaebajale menetlusõiguste kuritarvitamise tõttu trahvihoiatuse. Kaebaja ei täitnud talle
Kuna kaebaja taotles ise asja arutamist kohtuistungil, ei vallanud eesti keelt ning ei taganud tõlgi osalemist, oli täidetud
Kohtu nõude täitmata jätmine ei takistanud üksnes konkreetse menetlustoimingu tegemist, vaid muutis võimatuks ka asja sisulise arutamise kohtuistungil. 9. Q.A esitas määruskaebuse halduskohtu 01.01.2025 määruse peale. Kaebaja on Iisraeli ja Venemaa kodanik ning rahvusvahelise kaitse taotleja, kes ei valda eesti keelt. Kaebaja täitis talle pandud kohustuse tagada 01.12.2025 kohtuistungiks tõlk. Ta tellis 21.11.2025 suulise tõlke teenuse tõlkebüroolt OÜ Aabwell, sai 25.11.2025 kinnituse konkreetse tõlgi määramise kohta, tasus teenuse eest ning teavitas 28.11.2025 kohut tõlgi osalemisest. Kaebaja kinnitas samuti oma osalemist istungil. Tõlkebüroo teatas ootamatult, et tõlk ei saa istungil osaleda ning asendustõlki ei ole võimalik samaks päevaks leida. Kaebaja teavitas sellest viivitamata kohut, palus istungi edasi lükata või tagada tõlk kohtu algatusel ning kinnitas samal ajal oma valmisolekut istungil osaleda, kui tõlge tagatakse. Tõlgi puudumine ei olnud tingitud kaebaja tegevusest ega saanud seda käsitada tema süü või menetlusõiguste kuritarvitamisena. Kohus viis kohtuistungi läbi ilma tõlgita, kuigi oli teadlik, et kaebaja ei valda menetluskeelt. Kaebajal puudus tegelik võimalus mõista kohtu ja vastustaja seisukohti, esitada selgitusi, reageerida vastaspoole väidetele ning kasutada tõhusalt oma menetlusõigusi. Sellega rikuti tema õigust olla ära kuulatud ja osaleda menetluses. Esitatud taotlused, vastuväited ja selgitused olid seotud menetluses osalemise, dokumentide kättesaamise, tähtaja pikendamise, isikusamasuse tuvastamise ning rahvusvahelise kaitse menetluse asjaoludega. Kohus tugines määruses andmetele, mida ei olnud kohtumenetluses tõenditena uuritud ega talle avaldatud. Eelkõige vaidlustab ta viited telefonikõne sisule, KIS-i kannetele ning nn kohtu andmetele. 3
mõttes lubatavate ja uuritud tõenditega ning talle ei antud võimalust nende andmete kohta seisukohti esitada ega neid vaidlustada. Kaebaja esitas pärast kohtuistungit kirjalikud selgitused ja dokumendid, kuid kohus tagastas need. Rahvusvahelise kaitse menetluse materjalid sisaldasid konfidentsiaalset ja isikuandmeid hõlmavat teavet ning nende edastamine tõlgile, kes ei olnud kohtutõlk ega menetlusosaline, oleks olnud vastuolus andmekaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsuse nõuetega. Kohus jättis lahendamata taotluse istungi edasilükkamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. 11.
lg 2 p 3 järgi võib kohus kaebuse läbi vaatamata jätta muu hulgas juhul, kui kaebaja ei täida kohtu nõuet. Tegemist on erandliku menetlusliku tagajärjega, mille kohaldamine eeldab, et kohtu nõude täitmata jätmine on menetlusosalisele omistatav ning takistab asja sisulist lahendamist. Kaebuse läbi vaatamata jätmine kujutab endast intensiivset põhiõiguste riivet, kuna selle tagajärjel jääb isik ilma võimalusest saada kohtult sisuline hinnang tema õiguste kaitseks esitatud nõudele. Seetõttu tuleb vastavat alust tõlgendada kitsalt ning kohaldada üksnes siis, kui leebemad menetluslikud abinõud ei ole piisavad. 12. Halduskohus kohustas 31.10.2025 määrusega kaebajat tagama 01.12.2025 toimuvale kohtuistungile tõlgi. Toimikust nähtub, et kaebaja asus nimetatud kohustust täitma. Määruskaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja tellis tõlketeenuse, tasus selle eest ning teavitas kohut tõlgi osalemisest. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et tõlk kinnitas enne kohtuistungit oma osalemist. Halduskohus on ka ise vaidlustatud määruse punktis 11 märkinud, et kaebaja teatas 25.11.2025 kohtule tõlgi osalemisest istungil. Seega ei nähtu toimikust asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebaja oleks jätnud kohtu 31.10.2025 määruse täitmiseks vajalikud toimingud tegemata. Vastupidi, kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja püüdis kohtu määrust täita ning korraldas tõlgi osalemise. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tõlk ei ilmunud 01.12.2025 kohtuistungile. Halduskohus asus siiski seisukohale, et nimetatud asjaolu tuleb lugeda kaebaja vastutusalasse kuuluvaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 13.
Nimetatud säte paneb menetlusosalisele kohustuse võtta tarvitusele mõistlikud meetmed tõlgi leidmiseks ja istungile kaasamiseks. Sättest ei tulene aga, et menetlusosaline vastutaks objektiivselt kolmanda isiku hilisema käitumise eest olukorras, kus ta on kohtu määruse täitmiseks vajalikud toimingud juba teinud. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kohtule täiendused kohtuistungi protokollile (dtl 785), milles märkis p-s 6, et edastas tõlgile kogu suulise tõlketeenuse osutamiseks vajaliku korraldusliku teabe. Sama dokumendi p-s 9 selgitas kaebaja, et ei edastanud tõlgile kohtutoimiku materjale, kuna need sisaldasid tema hinnangul konfidentsiaalset teavet. Kaebaja sai tõlgi loobumisest teada istungi toimumise päeval hommikul, teavitades sellest viivitamata kohut ning taotles kohtuistungi edasilükkamist. Toimikust sisalduvast kirjavahetusest tõlgiga (dtl 797) nähtub ühtlasi, et kaebaja edastas tõlgile faili pealkirjaga „TÕLKIJALE.docx 18K“. Halduskohus ei ole hinnanud, kas kaebaja poolt tõlgile edastatud teabe pinnalt oli tõlgil võimalik oma kohustusi täita, arvestades sealjuures ka tõlgi varasemat kogemust sarnaste kohtuasjade tõlkimisel. 4
lg 2 p 3 kohaldamist oleks tulnud kohtul kaaluda vähem intensiivsemate abinõude kasutamist, nt kohtuistungi edasilükkamist, asja arutamist ilma tõlgi osavõtuta või asja arutamist kirjalikus menetluses. 16. Halduskohus on vaidlustatud määruses muu hulgas viidanud sellele, et kaebaja on esitanud menetluse jooksul arvukalt taotlusi ja vastuväiteid ning hinnanud sellist käitumist menetlusõiguste kuritarvitamisena.
Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb kohtule võimalus reageerida menetlusõiguste kuritarvitamisele. Menetlusõiguse kuritarvitamise tuvastamine eeldab siiski konkreetsete asjaolude põhjal tehtud põhjendatud järeldust, et menetlusosalise tegevuse tegelik eesmärk on menetluse takistamine, venitamine või muu menetluse eesmärgiga vastuolus olev tulemus. Menetlusõiguste kasutamist ei saa samastada nende kuritarvitamisega üksnes seetõttu, et menetlusosaline kasutab talle seadusega antud õigusi aktiivselt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks tuvastanud ühegi konkreetse taotluse või menetlustoimingu, mis oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu või suunatud üksnes menetluse venitamisele. Kohus on piirdunud üldise viitega taotluste arvule. Taotluste arv iseenesest ei võimalda siiski järeldada menetlusõiguste kuritarvitamist. Eriti tuleb seda arvestada käesolevas asjas, kus kaebaja on välisriigi kodanik, ei valda eesti keelt, tegutseb ilma professionaalse esindajata ning vaidlustab rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsust. Sellises olukorras on menetlusosalise aktiivne pöördumine kohtu poole, täiendavate selgituste küsimine, tõendite esitamine ning menetluslike taotluste esitamine käsitatav pigem kaitseõiguse kasutamisena kui menetlusõiguste kuritarvitamisena. 17. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.