) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, paludes Tallinna Vangla kohustamist väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist remontima 3-26-1915 kaebaja kambriterminali / selektori. Asjaoludest nähtuvalt ei eita Tallinna Vangla kohustust väljastada kaebajale arsti määratud ravimid ning kinnitab arsti poolt kaebaja ravimipinalisse pandud ravimite kättesaadavaks tegemist kaebajale. Samuti ei eita Tallinna Vangla kohustust remontida kaebaja kambriterminali / selektori – Tallinna Vangla on 01.07.2026 kinnitanud, et vastav remonditöö on tellitud ja ka teostatud. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) on kinnitanud 03.07.2026 kohtule, et kõik arsti määratud ravimid on tervishoiuteenuse osutaja poolt kaebajale üleandmiseks komplekteeritud ning Tallinna Vanglale üle antud. Tallinna Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida kaebaja kohustamisnõue eesmärki. Puudub alus kahelda Tallinna Vangla ja LTKH kinnituses, et kaebajale antakse ravimeid nõuetekohaselt (arsti määratud viisil). Kaebaja paljasõnalised väited, et Tallinna Vangla ja LTKH valetavad kohtule, ei ole piisavad selle kahtluse alla seadmiseks. Seega ei nähtu kohtule ka alust ega vajadust mingi muu nõude esitamiseks kaebaja poolt kohustamisnõude asemel (seejuures näevad vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning kaebaja on avaldused 26.06.2026 ja 30.06.2026 Tallinna Vanglale ka esitanud). Iseenesest saab alati eitada millegi saamist, ükskõik milliseid vastupidiseid tõendeid esitataks. Sellekohaste tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks peaks aga esinema mingisugune eluliselt usutav kahtlus, et vastustaja ei täida enda kohustusi ja valetab kohtule. Sellist usutavat kahtlust praegusele juhul kohtule ei nähtu. Tallinna Vanglalt ei saa seejuures eeldada, et kaebajale ravimite üleandmist tuleks filmida või üleandmise aktiga vormistada. Kaebaja sellesisuliste väidete jätkumisel (et arsti määratud ravimeid talle ei väljastata), võib see aga olla kaalutav. Olukorras, kus Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus kohustamisnõude tagamiseks (
Seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-de 52−54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on J.P esitanud 26.06.2026 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (hiljem täiendatud) Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle esialgse õiguskaitse korras arsti määratud tabletid ning remontida kambriterminal /selektor. Asjas ei ole esitatud kohustamiskaebust (
lg 2,
S § 11 lg 5). Eelneva tõttu on halduskohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 ennatlikult tagastanud kaebuse, mida pole kohtule esitatudki. 6.
lg 1 ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ja selle tasumist tuleb kohtul kontrollida kohe esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja 26.06.2026 taotlusest nähtuvalt on ta taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. Seda taotlust halduskohus lahendanud ei ole.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasumata seaduses ettenähtud riigilõiv, peab kohus nõudma puuduse kõrvaldamist ja riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamise puhul selle esmalt lahendama. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et J.P oleks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud riigilõivu või halduskohus oleks lahendanud tema menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seetõttu oli täitmata esialgse õiguskaitse taotluse menetluslik lubatavuse eeldus ja halduskohus lahendas ka esialgse õiguskaitse taotluse ennatlikult. 7. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määruse ning saadab J.P esialgse õiguskaitse taotluse menetluse jätkamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.