← Eesti

3-26-1915/7

Obsah (10)§ 121§ 249§ 207§ 252§ 204§ 104§ 210§ 37§ 47§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1915 Haldusasi J.P kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks M

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. J.P esitas 26.06.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (hiljem täiendatud) kohustada Tallinna Vanglat andma talle hommikuti arsti määratud tablette. Taotluse kohaselt ei ole ametnikud talle 25.06.2026 ja 26.06.2026 arsti määratud tablette andnud. Samuti palus kaebaja kohustada vanglat remontima kambri selektori – kaebaja ei saa helistada valveruumi, lülitada raadiot ega punast häirenuppu.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 07.07.2026 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, paludes Tallinna Vangla kohustamist väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist remontima 3-26-1915 kaebaja kambriterminali / selektori. Asjaoludest nähtuvalt ei eita Tallinna Vangla kohustust väljastada kaebajale arsti määratud ravimid ning kinnitab arsti poolt kaebaja ravimipinalisse pandud ravimite kättesaadavaks tegemist kaebajale. Samuti ei eita Tallinna Vangla kohustust remontida kaebaja kambriterminali / selektori – Tallinna Vangla on 01.07.2026 kinnitanud, et vastav remonditöö on tellitud ja ka teostatud. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) on kinnitanud 03.07.2026 kohtule, et kõik arsti määratud ravimid on tervishoiuteenuse osutaja poolt kaebajale üleandmiseks komplekteeritud ning Tallinna Vanglale üle antud. Tallinna Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida kaebaja kohustamisnõue eesmärki. Puudub alus kahelda Tallinna Vangla ja LTKH kinnituses, et kaebajale antakse ravimeid nõuetekohaselt (arsti määratud viisil). Kaebaja paljasõnalised väited, et Tallinna Vangla ja LTKH valetavad kohtule, ei ole piisavad selle kahtluse alla seadmiseks. Seega ei nähtu kohtule ka alust ega vajadust mingi muu nõude esitamiseks kaebaja poolt kohustamisnõude asemel (seejuures näevad vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8 ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning kaebaja on avaldused 26.06.2026 ja 30.06.2026 Tallinna Vanglale ka esitanud). Iseenesest saab alati eitada millegi saamist, ükskõik milliseid vastupidiseid tõendeid esitataks. Sellekohaste tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks peaks aga esinema mingisugune eluliselt usutav kahtlus, et vastustaja ei täida enda kohustusi ja valetab kohtule. Sellist usutavat kahtlust praegusele juhul kohtule ei nähtu. Tallinna Vanglalt ei saa seejuures eeldada, et kaebajale ravimite üleandmist tuleks filmida või üleandmise aktiga vormistada. Kaebaja sellesisuliste väidete jätkumisel (et arsti määratud ravimeid talle ei väljastata), võib see aga olla kaalutav. Olukorras, kus Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus kohustamisnõude tagamiseks (

§ 249lg-d 1 ja 3).

Seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. J.P palub 07.07.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määrus. Taotleja esitas halduskohtule 26.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluse, mitte kaebuse. Kohus on piirdunud vangla ja vangla arstide selgitusega. Halduskohus on ignoreerinud taotlust väljastada vanglaametniku rinnakaamera videofailid, mis tõendavad, et taotlejale ei ole tablette andnud. Taotleja on kannatab tablettide andmata jätmise tõttu selja- ja peavalu, psüühikahäirete, depressiooni, närvilisuse, apaatia ja psühhoosi käes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52−54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on J.P esitanud 26.06.2026 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (hiljem täiendatud) Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle esialgse õiguskaitse korras arsti määratud tabletid ning remontida kambriterminal /selektor. Asjas ei ole esitatud kohustamiskaebust (

§ 37lg 2 p 2). Tallinna Vangla on koos 01.07.2026 vastusega halduskohtule esitanud J.P 26.06.2026 ja 29.06.2026 pöördumised 2

(3)3-26-1915 Tallinna Vanglale, milles taotleja on viidanud temale 25.06.2026 ja 25.06.2026 väljastamata jäetud ravimitele ning mittetöötavale (remonti vajavale) kambriterminal / selektorile (dtl 12,13). Vangla on 01.07.2026 vastuses kinnitanud, et vaidemenetlus nende pöördumiste osas on pooleli (dtl 9˗10). Seega oli tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis esitati halduskohtule kohustusliku kohtueelse menetluse ajal (

§ 249

lg 2,

§ 47lg 1, Vang

S § 11 lg 5). Eelneva tõttu on halduskohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 ennatlikult tagastanud kaebuse, mida pole kohtule esitatudki. 6.

§ 104

lg 1 ja RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ja selle tasumist tuleb kohtul kontrollida kohe esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja 26.06.2026 taotlusest nähtuvalt on ta taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. Seda taotlust halduskohus lahendanud ei ole.

§ 55

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasumata seaduses ettenähtud riigilõiv, peab kohus nõudma puuduse kõrvaldamist ja riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamise puhul selle esmalt lahendama. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et J.P oleks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud riigilõivu või halduskohus oleks lahendanud tema menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seetõttu oli täitmata esialgse õiguskaitse taotluse menetluslik lubatavuse eeldus ja halduskohus lahendas ka esialgse õiguskaitse taotluse ennatlikult. 7. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määruse ning saadab J.P esialgse õiguskaitse taotluse menetluse jätkamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.