Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele, usaldusisikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtule on esitatud K. P. maksejõuetusavaldus. Võlgnik on vabaabielus, tal on kaks alaealist last. Avalduse järgi võlgniku sissetulekuks on töötasu 1 000.00 – 1 300.00 eurot ja sotsiaaltoetused riigilt 160.00 eurot kuus, väljaminekud 400.00 eurot kuus. Avaldusest nähtub, et 2
§-st 22 lg
) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 3
lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Tegemist on võlgade ümberkujundamise abinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kavaga taotletakse võlgniku võlausaldajate XXX, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX OÜ ja XXX AS ees olevate kohustuste ümberkujundamist viisil, et võlausaldajate põhinõuded täidetakse 100%-lt 58 kuu jooksul, kõrvalkulusid ei tasuta. Kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Kavaga nähakse ette ka, et 24.10.2025 refinantseerimisleping nr XXX (tarbimislaen) XXX OÜ-iga lõpeb võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel lähtuvalt
lg 1, mille kohaselt võlgniku poolt enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada. 9.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. 10. VÜK kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid 28 930.21 euro ulatuses. Pea kõik võlausaldajad nõustusid kavaga, v.a XXX AS, kellele on kava kätte toimetatud, kuid ta ei ole seisukohta kava esitamise ajaks esitanud, millest võib järeldada, et nõustub kavaga. Seega tuleb lugeda, et VÜK kinnitamise poolt võlausaldajatele esitatud kujul on kõik võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad 100 % kogunõuetest ehk täidetud on
11.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lg 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et avaldaja igakuine sissetulek on ca 1 200.00 eurot ja lapsetoetused 160.00 eurot kuus. Võlgnikule kuulub vara hinnanguliselt 5 000.00 euro ulatuses, s.o sõiduk 4 500.00 eurot ja äriühingu osa 500.00 eurot. Muud vara võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul puudub seega realiseeritav vara, mille arvel kõiki kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine ei ole kohustuste suurust ja võlgniku majanduslikku olukorda arvestades võimalik ilma võlgade ümberkujundamiseta. Ümberkujundamiskava kinnitamisel on ümberkujundatavate kohustuste kuumakse ca 499.74 eurot (arvestades, et iga makse puhul tuleb võlgnikul tasuda panga teenustasu ning ka veel algselt usaldusisiku tasu). 12. Kohus leiab eelnevat arvestades seega, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik, samuti kaotaks võlgnik kohustuste pikemaajalisel täitmisel tema võimete piiril motivatsiooni nende kavakohaseks täitmiseks. 4
13. Kohus selgitab, et
lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 14.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 12. augustiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
15. Kohus selgitab ka, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Usaldusisiku tasu 17. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks koos tasu arvestusega, millest nähtub, et usaldusisik on menetluses teinud tööd kokku 13,75 tundi, tunnitasuga 150.00 eurot, s.o tasu 2 062.50 eurot, millele lisandub käibemaks 495.00 eurot, kokku 2 557.50 eurot. Usaldusisik palub tasu osaliselt välja mõista võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summast (1 984.00 eurot) ning ülejäänud ulatuses (573.50 eurot) välja mõista võlgnikult. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 ja
lg 9 sätestatust taotleb usaldusisik tasu määramist büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 18.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku tehtud töö sisu ja mahuga ning kutseoskustega, usaldusisikule tuleb määrata tasuks 13,75 tunni eest kokku 2 557.50 eurot (sh 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.