4-26-1853/6

4-26-1853 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-1853 Kohtunik Janika Kallin, Pavel Gontšarov, Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni 2026 määrus, millega jäeti Julia Pure kaebus PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 31.03.2026 otsusele väärteoasjas nr 2302,26,002562 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Julia Pure (isikukood 48805210305), määruskaebus RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Julia Pure määruskaebus Harju Maakohtu
3. juuni 2026 määrusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 25.05.2026 esitas Julia Pure Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 31.03.2026 otsusele väärteoasjas nr 2302,26,
5. Maakohtu määrus
6. Harju Maakohtu
7. juuni 2026 määrusega jäeti J. Pure kaebus läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu. 2.1 Maakohus viitas VTMS § 114 lg-le 4, mille kohaselt on väärteoasja otsust võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti tõi maakohus välja, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-10 p-s 16 seisukoha järgi tuleb kaebetähtaja arvutamisel lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse (tegelikust) kättesaamise ajast. 2.2 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll 12.03.2026, kus märgiti üheselt, et väärteootsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 13.04.
8. J. Pure on allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolli koopia saamist, millega on talle otsuse tegemise aeg ja selle vaidlustamise asjaolud teatavaks tehtud. 31.03.2026 tehtud otsuse kohaselt oli kaebuse 1 4-26-1853 esitamise viimane päev 28.04.2026 (st kaebuse esitamise tähtaega hakati arvestama päevast, mil väärteoprotokolli kohaselt pidi otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav olema, s.o alates 13.04.2026). 2.3 Kohtuväliselt menetlejalt saadud info kohaselt edastati J. Purele väärteoasjas 31.03.2026 tehtud otsus selle tegemise päeval e-kirjaga menetlusaluse isiku enda antud e-posti aadressile ja laeti üles e-toimikusse. Kohtule esitati ka meiliserveri logi väljavõte, mille kohaselt e-kiri koos üldmenetluse otsusega on 31.03.2026 kell 14.28 jõudnud menetlusaluse isiku e-posti aadressile xxx Seega ei olnud J. Purel takistusi otsusega tutvumisel. Samuti oli tal juurdepääs e-toimikule. Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-08 selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, st et isik tunneks ise huvi, milline on kohtuvälise menetleja tehtud lahend, kui ta ei ole seda soovitud viisil tähtajaks kätte saanud. Kui menetlusalune isik seda ei tee, siis kannab ta riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. 2.4 J. Pure esitas maakohtule kaebuse 25.05.2026, s.o 27 päeva pärast väärteootsuses nimetatud kaebetähtaja möödumist. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes ja selleks mõjuvat põhjust omamata. Kohus võib aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Kuigi J. Pure ei ole kaebust esitanud tähtaegselt, ei ole ta taotlenud kaebetähtaja ennistamist. J. Pure ei ole esitanud mõjuvat põhjust või tõendit selle kohta, mis õigustaks kaebuse esitamise tähtaja rikkumist. Eksimus kaebekorras, mis on tingitud tähelepanematusest või hooletusest, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis vabandaks kaebetähtaja rikkumist ja võiks tingida kaebetähtaja ennistamist KrMS § 172 lg 2 tähenduses. Määruskaebus
10. juunil 2026 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palub J. Pure tühistada vaidlustatav maakohtu määrus, lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi maakohtule kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. 3.1 Kaebaja märgib, et ta ei nõustu maakohtuga, et tema kaebus oli esitatud hilinenult. Nimelt jäi ta peale ütluste andmis ootama menetleja otsust. E-toimiku süsteemi ta praktiliselt ei kasuta ning e-posti teel talle teadet ega otsust ei saabunud, vähemalt mitte sellist, millest ta oleks aru saanud, et tegemist on karistusotsusega ning et selle vaidlustamiseks kulgeb seadusest tulenev tähtaeg. 3.2 Otsusest sai ta tegelikult teada alles 22.05.2026, kui temani jõudis teave rahatrahvi kohta, millisest hetkest tekkis tal reaalne võimalus kasutada enda õigust kohtulikule kaitsele ning ta pöördus viivitamata kohtu poole. Kaebaja leiab ka, et e-toimiku süsteemi kantud andmetel ei ole iseseisvat otsustavat tähendust olukorras, kus isik ei ole lahendist tegelikult teada saanud. 3.3 Kaebetähtaja kulgemise hindamisel tuleb lähtuda tegelikust teadasaamisest või hinnata asjaolusid, mis takistasid lahendist õigeaegselt teada saada. Isegi, kui kohus ei loe kaebust esitatuks tähtaegselt, tuleks kaebetähtaeg ennistada, kuivõrd kaebajal puudus soov või eesmärk vältida kohtulikku kontrolli või venitada menetlust. Vastupidi, pärast otsusest teada saamist pöördus ta viivitamata kohtu poole. 3.4 Sisulisi vastuväiteid hinnatud ei ole, s.t kas talle etteheidetav väärtegu on tõendatud. Kaebuse läbi vaatamata jätmise tulemusel jääb jõusse 560-eurone karistus ilma, et kohus oleks hinnanud tema kaitseväiteid. See kujutab endast ebaproportsionaalset piirangut tema PS §-st 15 tulenevale õigusele kohtulikule kaitsele ning EIÕK artiklis 6 sätestatud õigusele õiglasele kohtumenetlusele. Ringkonnakohtu seisukoht
11. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kusjuures VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tähtaja arvutamise ja kaebetähtaja ennistamise põhimõtted on sätestatud vastavalt KrMS §-des 171 ja
12. KrMS § 326 lg 3 lubab 2 4-26-1853 ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Pure määruskaebus perspektiivitu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Nimelt on maakohtu põhjendused J. Pure kaebuse mittetähtaegseks lugemisel ja tähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmisel igati asjakohased ning kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. J. Pure väidab määruskaebuses, et ta sai otsusest teada alles 22.
14. (maakohtule esitatud kaebuses väitis, et 23.
15. ja kaebetähtaeg on 28.05.), millisest ajast tuleks lugeda kaebetähtaega. Selline J. Pure seisukoht ei ole aga kooskõlas seaduse ega kehtiva kohtupraktikaga.
16. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et eelkõige omab kaebetähtaja kulgemisel tähendust see, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. J. Pure ei ole väitnud, et ta otsuse kättesaamise ajast kohtuvälise menetleja juures teadlik ei olnud. Seetõttu ei oma tegelikult tähendust, kui isik väidetavalt e-posti või e-toimiku vahendusel otsust ei saanud. Samas on maakohus sellise kaebaja väite kummutanud kohtuväliselt menetlejalt saadud infoga, kes esitas tõendid selle kohta, et edastas otsuse tegemise päeval otsuse e-posti teel isiku enda antud e-posti aadressile ja pani selle ka e-toimikusse üles. Selle kinnituseks esitati meiliserveri logi väljavõte.
17. Kuigi J. Pure pidi möönma, et maakohtule kaebuse esitamise ajaks oli kaebetähtaeg möödunud, ta kaebetähtaja ennistamist ei taotlenud. Maakohus hindas määruses aga juba sedagi, et mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks polnud, sest kaebuses ei sisaldunud mõjuva põhjuse olemasolu ega tõendit, mis õigustaks kaebetähtaja rikkumist. Sisuliselt leidis maakohus põhjendatult, et J. Pure enda passiivsus otsuse kättesaamisel, millega ta muutis küsitavaks kaebuse tähtaegse esitamise, ei õigusta kaebetähtaja möödalaskmist. Kaebaja ei ole ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toonud midagi, mis taolise maakohtu arvamuse kummutaks. See, et kaebaja ei soovi rahatrahvi tasuda ja soovib seetõttu väärteoasja sisulist läbi vaatamist, ei tähenda seda, et ta ei peaks enda kaitseõiguse realiseerimiseks järgima nõuetekohast kaebekorda.
18. Toodud olukorras ei olnud maakohtul muud võimalust, kui jätta isiku kaebus läbi vaatamata. Maakohtule ei ole alust midagi ette heita. Kokkuvõttes puudub kaebuse pinnalt alus maakohtu otsustuse ümber hindamiseks.
19. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3