Obsah (6)

§ 361§ 65§ 66§ 67§ 71§ 9

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1793 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) 36 1 lõike 2 p-dele 1, 2 ja 4. PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 361lg 1 ning lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 02.05.2026 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-26-1324 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2. PPA tegi 29.05.2026 isiku suhtes tagasivõtupalve Läti Vabariigile. Läti ametivõimude vastus oli registreeritud PPA andmesüsteemis 15.06.
3. Enda vastuses Läti Vabariik vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele.
4. D.R D.R peeti kinni 15.06.2026 kell 13.00 Tallinna kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru tee 5/1, Rae vald,

§ 65lg 1, lg 2 p 2 ja 7 alusel.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.06.2026 PPA taotlus loa saamiseks Sudaani Vabariigi kodaniku D.R D.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 66

lg 2 alusel ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõikes 7 sätestatud korras,

§ 65lg 1 tingimusi arvestades ja § 65 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alusel.

1. Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 16.06.2026 toimunud kohtuistungil. Istungil tõi puudutatud isik välja, et ei saa Sudaanis elada. Seal on sõjad ja poliitilised probleemid. Tal polnud kindlat suunda või riiki, kuhu minna. Tahtis lihtsalt kaitset. Ta polnud teadlik, et on Lätis. Ta lihtsalt toodi kohale. Küsib kaua teda kinni peetakse kuniks ta Lätile üle antakse. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 10.

§ 67

lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb

§ 65lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 65

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.

§ 65

lg 3 p 3 käsitleb

§-s 65 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaolu, kui isiku suhtes esineb VSS § 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. 2 11. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 kohaselt põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariigile, arvestades, et Läti Vabariigi ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piiri. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältima. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka

§ 67toodud kinnipidamise alternatiive.

Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul puuduvad dokumendid, ta on varasemalt ületanud piire ebaseaduslikult ning ei ole koheselt küsinud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses riigis. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule liikumisele üle riigipiiride. 12. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada. 13. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (

§ 71lg1).

14.

§ 9

lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3