) alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. 4. PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinesid
lg 1 nimetatud põhimõte ja
Tartu Halduskohus 02.05.2026 haldusasjas nr 3-26-1321 rahuldas PPA taotluse ja andis loa isiku, kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 02.05.2026 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.06.2026 PPA taotlus Sudaani Vabariigi kodaniku G.F kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
lg 2 alusel ja VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras,
lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
lg 3 p 1 käsitleb
nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaolu, kui isiku suhtes esineb VSS § 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. 15. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariiki, arvestades, et Läti Vabariigi ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Isiku ütlustest selgub, et isik jättis teadlikult oma passi Valgevenes metsa, mis võib näidata, et isik soovib oma võimalikku väljasaatmist takistada. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piiri. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältima. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka
Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul puuduvad dokumendid, ta on varasemalt ületanud piire ebaseaduslikult ning ei ole koheselt küsinud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses riigis. Seega esineb isiku suhtes põgenemise oht. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele. 16. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada. 17. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (
18.
lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks 3 kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.