Obsah (4)

§ 65§ 67§ 71§ 9

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1800 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

361 lõike 2 p-dele 1, 2 ja

2. PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 361 lg 1 ning lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

1. Tartu Halduskohus 02.05.2026 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-26-1325 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (st kuni 02.07.2026 k.a).
2. PPA tegi 29.05.2026 isiku suhtes vastuvõtmispalve Läti Vabariigile.
3. Läti ametivõimude vastus oli registreeritud PPA andmesüsteemis 15.06.
4. Enda vastuses Läti Vabariik vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele.
5. PPA E.G peeti kinni 15.06.2026 kell 13.00 Tallinna kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru tee 5/1, Rae vald,

§ 65lg 1, lg 2 p 2 ja 7 alusel.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.06.2026 Sudaani kodaniku E.G kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 66 lg 2 alusel ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõikes 7 sätestatud korras,

§ 65lg 1 tingimusi arvestades ja § 65 lg 2 p-s 7 sätestatud alusel.

1. Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 16.06.2026 toimunud kohtuistungil. Istungil tõi puudutatud isik välja, et tal polnud konkreetset sihtkohta. Üks inimene tõi ta siia. Esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kui teada sai, et saab seda teha. Oli Venemaal
2. a oktoobrist saati. Õppis seal meditsiini. Pidi alguses saama rahalist toetust, kuid siis sai teada, et peab maksma 4000 dollarit aastas. Kui teda hakati välja viskama, siis tuli ta siia. Isik küsib, kas Lätis on ta samuti kinnipidamiskeskuses või saab varjupaika ning tal on rahvusvaheline kaitse. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 13.

§ 67

lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb

§ 65lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 65

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.

§ 65

lg 3 p 1 käsitleb

§ 65

nimetatud 2 rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaolu, kui isiku suhtes esineb VSS § 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. 14. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariiki, arvestades, et Läti Vabariigi ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piiri. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältida. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka

§ 67toodud kinnipidamise alternatiive.

Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul puuduvad dokumendid, ta on varasemalt ületanud piire ebaseaduslikult ning ei ole koheselt küsinud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses riigis, samuti isiku suhtes esineb põgenemise oht. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele. 15. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada. 16. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (

§ 71lg1).

17.

§ 9

lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3