Obsah (8)

§ 459§ 497§ 173§ 174§ 162§ 138§ 143§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistung Viru Maakohus Pri

) § 459 lg-le 1 ning §-le 497.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 497

lg 1 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades tuleb kohtul võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks. Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).
2. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et hageja elatist tuleks vähendada, kuna tema sissetulekud ei võimalda tal katta üheaegselt enda vältimatuid elamiskulusid ja tasuda elatist senises ulatuses.
3. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eeldatavasti kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt RKTKo 13.06.2025, 2-238691, p 20.1). Kuna hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist miinimummääras, siis ei pea kohus elatise põhjendatud ulatust eraldi tuvastama ja võib lähtuda seaduses sätestatud eeldusest. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja elab oma emaga ja kostja ema annab kostjale ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kohtule lapse ema varalise teabe hankimiseks ei ole nõude lahendamisel vajalik, kuna teise vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks.
4. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2). Vanematel on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni ja tervislikku seisundit (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20).
5. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei kinnita sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja on viidanud eelkõige üldisele hinnatõusule ning enda igakuiste kulude suurenemisele, kuid need asjaolud puudutavad samavõrd ka kostjat ja tema seaduslikku esindajat ega kujuta endast erandlikku olukorda PKS § 102 tähenduses. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid 3 selle kohta, et tema tervislik seisund piiraks tema töövõimet või sissetuleku teenimise võimalusi. Vastupidi, kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja töötab ning teenib regulaarset sissetulekut umbes 1200 eurot (dtl 13). Samuti puuduvad andmed selle kohta, et hagejal oleks teisi ülalpeetavaid lapsi või muid seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi, mille täitmine muudaks miinimumelatise tasumise ebaproportsionaalselt koormavaks. Kohus märgib, et vanema isiklikud võlakohustused ega soov säilitada senine elatustase ei saa olla aluseks alaealise lapse ülalpidamiseks ette nähtud vahendite vähendamisele. Lapse ülalpidamiskohustus on vanema esmaseks kohustuseks ning vanem peab oma majanduslikku tegevust korraldama viisil, mis võimaldab tal täita seadusest tulenevat kohustust tagada lapsele vähemalt miinimumelatis. Seetõttu ei ole kohus tuvastanud käesolevas asjas ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära.
6. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 14.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud.

Kostja menetluskuludeks on tõlgikulud summas 90 eurot (dtl 58), mida kostja seaduslik esindaja tasus tõlketeenuse eest MTÜ-le Alguskeskus. Kohtuistungil osales kostja poolt kaasatud tõlk ning tõlketeenuse kasutamine oli vajalik kostja seadusliku esindaja menetlusõiguste tagamiseks. Kohus peab kostja tõlgekulud vajalikuks ja põhjendatuks. Seetõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 90 eurot ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4