) § 428 lg 1 p-s 4 ning
§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Menetlusosalised loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja palus tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust summas 25 eurot avaldaja arvelduskontole nr EE821010220091351017 SEB Pank AS, selgitusega 1341583-AL, tsiviilasi 2-26-3903. 5. 17.06.2026 esitas puudutatud isik kohtule taotluse tagastada tema poolt 09.06.2026 Rahandusministeeriumi kontole ekslikult tasutud summa 1500 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad menetlusosalised oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 2 8.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 10.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et puudutatud isik kohustub avaldajale tasuma õigusabikulud 600 eurot ja pool riigilõivust summas 25 eurot ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 11. Järgnevalt lahendab kohus avaldaja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Puudutatud isik on tasunud ekslikult 09.06.2026 Rahandusministeeriumi kontole summa 1500 eurot. Kuna nimetatud summa tasumine ei olnud vajalik, siis tagastab kohus selle puudutatud isiku poolt 17.06.2026 esitatud avalduse alusel puudutatud isiku arvelduskontole, kust makse on tehtud. 14.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.