KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-943 Haldusasi Politsei

) alusel. Tartu Halduskohus andis 01.04.2026 määrusega loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2026. 3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 20.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada Tartu Halduskohtu antud luba

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna esinevad

§ 361

lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning VSS §-s 6 8 p-s 8 nimetatud asjaolu. Puudutatud isik ületas ebaseaduslikult piiri ja varjas ennast PPA eest. See viitab ohule, et isik võib ka edaspidi käituda ebausaldusväärselt ja põgeneda. Isik oli teadlikult planeerinud enda ebaseadusliku piiriületuse ja tal ei olnud plaani Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, aga kuna PPA pidas ta kinni, siis esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda väljasaatmist. Puudutatud isiku käitumine Rääptsova külas asuvas talus annab samuti aluse kahelda isiku usaldusväärsuses. Isik läks taluhoovi, kus palus süüa ja kui talu peremees selgitas, et temast tuleb teavitada politseid, siis jooksis metsa. Isik oli rääkinud talus viibides, et tema eesmärgiks on jõuda Hollandisse oma venna juurde. Hiljem PPA-le ei ole isik kordagi maininud, et tal on vend ja sugulaste andmete ankeedil on isik öelnud ainult, et tal on kolm õde ja ema. Samuti ei vastanud isik 19.05.2026 toimunud vestlusel otse küsimustele tema piiriületuse ja plaanide kohta, vaid vastas keerutades. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli ja vaja on teha veel menetlustoiminguid: vaadelda telefoni, koguda ning analüüsida päritolumaa infot ja võrrelda isiku ütluste vastavust päritoluriigi teabega, otsus koostada ja tõlkida. 4. X vaidles 25.05.2026 kohtuistungil vastu enda jätkuvale kinnipidamisele. Ta soovib viibida majutuskohas ja on nõus tegema PPA-ga igati koostööd. Ta on siiamaani osalenud kõikidel intervjuudel ja istungitel ning teeb seda ka tulevikus. Mis iganes tingimused talle seatakse, ta täidab neid. Kui puudutatud isik naaseks kodumaale, oleks ta elu ohus. KPK-s viibimine mõjub halvasti tema vaimsele tervisele. 5. Tallinna Halduskohus pikendas 26.05.2026 määrusega luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 26.07.2026. Esinevad

§ 361lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli ning PPA on selgitanud, et täiendavalt on vajalik teostada telefoni vaatlus, koguda ja analüüsida päritolumaa teavet ning võrrelda isiku ütlusi päritoluriigi infoga. Menetlus võib võtta 6 kuud. On oluline, et isik osaleks isiklikult menetluses ega lahkuks sel ajal teise liikmesriiki. Isik kinnitas kohtuistungil, et ta on valmis koostööks PPA-ga, kuid tema vastuolulised seletused ning piiri ületamise ja enda PPA eest varjamise asjaolud võimaldavad jaatada põgenemisohtu. Väide, et Eestisse saabumisel oli isiku eesmärk otsida kaitse taotlemiseks üles inimõiguste organisatsioon, ei haaku isiku varasemate seletustega Eestisse saabumise kohta. Ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla see, et tema telefonis on viiteid sellele, et ta plaanis Eestist edasi Poolasse jõuda. Tema seletustest nähtub valmisolek võimaluse korral mujale Euroopasse edasi liikuda. Puudutatud isiku kinnipidamise eesmärk algusest peale oli valmistada ette puudutatud isiku tagasisaatmist. Isik küll ei viivitanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega, kuid vastas 19.05.2026 vestlusel PPA küsimusele, kas tal oli plaanis rahvusvahelist kaitset taotleda, järgmist: „Mul ei olnud kunagi plaane, aga siis kui mind võeti kinni, siis öeldi, et mind saadetakse tagasi ja ma ütlesin, et ei saa ei Venemaale ega Bangladeshi minna tagasi.“ Kohtuistungil selgitas isik, et ta ei tulnud Eestisse läbi ametliku piiripunkti, kuna kartis, et ta saadetakse siis tagasi. Istungil antud selgitused inimõiguste organisatsiooni otsimise soovist ei haaku varasemate selgitustega. Seega on isiku seletuste pinnalt alust arvata, et isik esitas 2

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ei ole põhjendatud.

PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud kavatsusega vältida väljasaatmist. Täidetud ei ole VSS §-s 68 sätestatud asjaolud. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovi menetlusest kõrvale hoida või põgeneda ning tema puhul oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete (

§ 29) kohaldamist.

Kinnipidamise pikendamine on ebaproportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
2. Halduskohtu 26.05.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Sisuliselt kordab puudutatud isik määruskaebuses samu argumente, mille halduskohus on oma määruses põhjendatult tagasi lükanud. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu halduskohtu järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks milleski eksinud.
3. Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus

ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 26.05.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue

§ 108

). Seetõttu viidatakse siinses määruses

-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026. Samas märgib ringkonnakohus, et kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab ka kehtiva

§ 65

lg-le 1 ning lg 2 p-dele 2 ja 5, lg 3 p-le 1 ning § 66 lg-tele 4 ja 7, mille sisu ei ole varasemate asjaomaste sätetega võrreldes sisuliselt muutunud, arvestades praeguse juhtumi asjaolusid. 9. PPA tugines 20.05.2026 taotluses

§ 361lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8.

Halduskohus nõustus PPA-ga, et siinsel juhul esinevad

§ 361 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud.

Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (

§ 361lg 2 p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni 3

§ 361 lg 2 p 5).

1. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus ei ole veel lõpule jõudnud. Määruskaebuses esitatu ei anna alust järeldada, et rahvusvahelise kaitse menetluses oleks põhjendamatuid viivitusi. PPA ning halduskohus on asjakohaselt selgitanud, milliseid toiminguid tuleb selles menetluses veel teha. Puudutatud isikuga peeti vestlus 19.05.
2. PPA-l tuleb kontrollida esitatud andmete õigsust, isiku väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud teavet päritoluriigi teabega (vt

§ 18lg-d 2 ja 3).

Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha vajalikke toiminguid, milleks on

§ 18

1 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. 11. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). 12. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb VSS § 68 p-s 8 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu, kuna puudutatud isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida. Ta plaanis teadlikult Eesti piiri ebaseaduslikku ületamist, mida mh kinnitavad tema telefonist leitud andmed piiritõkke ületamise üksikasjade kohta. Isiku ütlused on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised, mis ei tekita usaldust nende õigsuses. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui teda oli VSS § 15 lg 41 alusel kinni peetud ja talle sai seega selgeks, et teda ootab ees Eestist lahkumine (

§ 361lg 2 p 5).

Isiku ütlustest ja hoiakutest saab järeldada, et tal ei olnud plaanis Eestisse jääda, vaid siit edasi liikuda. Isikul ei ole Eestis sugulasi, samuti ei nähtu mingit muud seost Eestiga. Seega suure tõenäosusega teeks isik KPK-st vabanemise korral oma plaani teoks. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne, ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluseks ja hilisemaks võimalikuks väljasaatmiseks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. 13. Kuna tuvastatud on puudutatud isiku põgenemise oht, ei ole

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest need ei tagaks isiku kättesaadavust sama tõhusalt (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kaheks kuuks pidada ebaproportsionaalseks. Halduskohus andis loa lühemaks ajaks, kui seadus võimaldaks. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kohus arutas kohtuistungil põhjalikult kaebaja vaimse tervise vajaduste tagamisega seonduvat ja arvestas seda ka määruse tegemisel. Asjaolu, et kinnipidamine reeglina ei mõju inimeste vaimsele tervisele soodsalt, on üldteada asjaolu, kuid ei saa põhjendatud vajaduse korral välistada kinnipidamist kohtu lubatud tähtaja jooksul. Kohtule ei ole esitatud tervishoiutöötaja hinnangut, et jätkuv kinnipidamine võib oluliselt kahjustada puudutatud isiku tervist. 4