Obsah (7)

§ 311§ 477§ 367§ 172§ 138§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-22187 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“i avaldus korteriühistu vastu kahj

§ 3111 lg 3 alusel 11.05.2026.

Puudutatud isik ei ole esitanud vastust ega taotlenud enda ära kuulamist. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 25.05.2026 kell 24.00. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja nõue tugineb väitele, et kindlustatud korterile Pärnu linnas XXX-4 tekkis kahju korteriomanike kaasomandisse kuuluva hoone konstruktsiooni kaudu toimunud sadevee läbijooksu tõttu ning korteriühistu kui kaasomandi eseme valitsemise korraldaja vastutab tekkinud kahju eest. Selline nõue tuleneb korteriomandi eseme valitsemisest ja korteriühistu kohustusest korraldada kaasomandi eseme korrashoid, mistõttu kuulub asi lahendamisele hagita menetluses. 4.

§ 477

lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lõige 2 sätestab, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kahjukindlustuse kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Esitatud poliisist nähtub, et avaldaja kindlustas korteri aadressil XXX-4 ning kindlustusperiood kestis 18.08.2022 kuni 17.08.
2. Poliisi kohaselt oli kindlustusvõtjaks ZZOÜ, omavastutus 200 eurot ning kindlustuskaitse hõlmas muu hulgas sadevee läbijooksu läbi konstruktsiooni, mille kindlustussummaks oli 3000 eurot. Avaldusele lisatud maksekorralduse järgi maksis avaldaja kindlustusjuhtumi eest hüvitist 2800 eurot. Seega on avaldajale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud isikule kuulunud kahju hüvitamise nõue selles ulatuses, milles avaldaja kahju hüvitas.
3. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu ning KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kaudu täidetavaks kohustuseks tagada 2 Tsiviilasi nr 2-25-22187 kaasomandi eseme, sh hoone konstruktsioonide ja välispiirete, tavapärane korrashoid selliselt, et nende kaudu ei tekiks korteriomanikele kahju. Kohustuse rikkumise korral võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Kahju hüvitamise eeldusena peab tekkinud kahju olema hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kohustuse rikkumise ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik võimalikult lähedasse olukorda sellele, milles ta oleks olnud kahju tekitamata jätmise korral. Omandi kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
4. Kohus leiab avaldusele lisatud dokumentide alusel, et avaldaja nõue on põhistatud ja tõendatud. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjujuhtumi kuupäevaks on märgitud 16.05.2025 ning ülevaatus toimus 19.07.
5. Kahju põhjusena on märgitud, et kortermaja renoveerimise käigus tuli kolmanda korruse terrassilt vesi läbi konstruktsiooni kindlustatud korteri kipsist laele ja parketile. Ülevaatusaruandes on kirjeldatud kahjustusi mitmes ruumis: külalistetuba, elutubaköök-sahver, esik, lastetuba, töötuba, magamistuba ja garderoob. Samas on aruandes eraldi märgitud, et elutuba-köök läbijooks on toimunud kliendi enda rõdult ning magamistuba 2 parketikahju ei ole seotud antud juhtumiga. R OÜ hinnapakkumise järgi on taastamistööde kogukulu koos käibemaksuga 16 240,51 eurot. Kuna avaldaja nõuab üksnes kindlustuslepingu alusel hüvitatud 2800 eurot, ei ületa nõue dokumentidega tõendatud taastamiskulu ega poliisis märgitud sadevee läbi konstruktsiooni kindlustussummat pärast omavastutuse mahaarvamist.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud tõendid kinnitavad kahju tekkimist ja selle hüvitamist avaldaja poolt. Kahju tekkepõhjus on tõendite järgi seotud vee läbijooksuga läbi hoone konstruktsiooni, mis kuulub korteriomanike kaasomandi eseme hulka ning mille korrashoiu korraldamine on korteriühistu ülesanne. Puudutatud isikule anti võimalus avaldusele vastata, kuid ta ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mis välistaksid korteriühistu vastutuse või näitaksid, et kahju tekkis asjaoludel, mille eest korteriühistu ei vastuta. Seetõttu on avaldajal VÕS § 492 lg 1 alusel õigus nõuda puudutatud isikult 2800 euro hüvitamist. Avaldaja esitas kohtuvälise kahjunõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.
7. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita selle täitmise tähtpäeval, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, ning VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks ajast, mil võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 10.12.
8. Puudutatud isik ei ole kohustust täitnud, mistõttu on avaldajal õigus nõuda lisaks põhinõudele viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja nõuab põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist 7,01 eurot seisuga 18.12.2025 ning edasiulatuvat viivist alates 19.12.2025 seadusjärgses määras. 9.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seetõttu on käesolevas hagita menetluses kohaldatav ka

§ 367

, mille järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistab selle välja kindla summana kuni lahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 10.12.2025–18.12.2025 eest summas 7,01 eurot ning taotleb alates 19.12.2025 edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna põhinõue on sissenõutavaks muutunud ja puudutatud isik ei ole seda täitnud, on viivisenõue põhjendatud. Menetluskulud 3 Tsiviilasi nr 2-25-22187 10.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna käesolevas asjas tehakse lahend avaldaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 11.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 12. Avaldaja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja tasu 525 eurot. Avaldusele lisatud menetluskulude arvestuse kohaselt on kulu seotud D OÜ osutatud õigusabiga: nõude asjaolude ja materjaliga tutvumise, tõendite kogumise ning 18.12.2025 avalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Kuluarvestuse järgi kulus selleks 210 minutit ehk 3,5 tundi ning tunnitasuks on märgitud 150 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, kuna D OÜ ei ole käibemaksukohustuslane.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seetõttu tuleb hinnata nii esindaja tööks kulunud aja vajalikkust kui ka tunnitasu põhjendatust, arvestades asja liiki, mahtu, keerukust, esitatud tõendeid ja menetluse kulgu. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning väljamõistetav kulu peab olema mõistlikus proportsioonis asja olemuse ja tehtud töö mahuga (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). 13. Käesolev asi puudutab kindlustusandja regressinõuet korteriühistu vastu seoses korteriomandite kaasomandi eseme väidetava korrashoiukohustuse rikkumisega. Nõue on rahaliselt väike, kuid avalduse koostamine eeldas mitme dokumendi läbitöötamist: kindlustuspoliisi, kahjuteadet, kirjavahetust, ülevaatusaruannet, hinnapakkumist, maksekorraldust ja kohtuvälist kahjunõuet. Samuti tuli põhjendada kindlustusandjale nõude üleminekut, korteriühistu vastutust kaasomandi eseme korrashoiu eest, kahju suurust, põhjuslikku seost ning viivisenõuet. Seetõttu peab kohus 3,5 tunni suurust ajakulu avalduse koostamiseks ja tõendite koondamiseks üldjoontes põhjendatuks. Tunnitasu 150 eurot ei ole käesoleva asja liiki, dokumendimahtu ja õiguslikku käsitlust arvestades ebamõistlikult suur ka seetõttu, et tasule ei lisandu käibemaksu. Asja menetlus ei muutunud hiljem keerukaks, kuna puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud, kuid menetluskulu tekkis valdavalt enne menetluse algatamist avalduse ja tõendite ettevalmistamisel. Sellest tulenevalt loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks ja vajalikuks taotletud ulatuses 525 eurot. Koos avalduse esitamisel tasutud 50 euro suuruse riigilõivuga tuleb avaldaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda kokku 575 eurot. 14.

§ 177

lg 4 kohaselt kohustab kohus poole taotlusel vastaspoolt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna avaldaja on sellise taotluse esitanud, rahuldab kohus ka selle taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4