Obsah (10)

§ 113§ 9§ 401§ 402§ 404§ 408§ 4062§ 406§ 403§ 4034

act OÜ hagi K. R. (R.) vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2459,02 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-pos

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kohus andis 30.04.2026 määrusega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja nõude ümberarvestust ei esitanud.
2. Kohus toimetas 01.04.2025 hagiavalduse, 05.05.2025 ning 15.05.2025 hagiavalduse täiendused ja 18.05.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale avalikult kätte 29.01.
3. Kostja hagile vastanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõude 2/8 ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
5. Kohus lähtub hageja poolt 15.05.2025 esitatud hagiavalduse täiendusest, mille osas hageja on märkinud, et esitab täiendatud hagiavalduse tervikuna (dtl 318).
6. Hageja nõude aluseks on XXX AS-i ja kostja vahel 17.04.2019 sõlmitud krediidikonto leping nr XXX (dtl 319, 167), mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1100 eurot ja 10.02.2022 sõlmitud krediidileping nr XXX, limiidiga 1800,00 eurot (dtl 319, 175). Hageja on märkinud, et tegemist oli limiidi suurendamisega ning algne leping oli leping nr XXX (dtl 320).
7. Kohus on tuvastanud, et 17.04.2019 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste kohaselt oli krediidikonto limiit 1100 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär 47,28% aastas ning krediidikulukuse määr 60,03% aastas (dtl 167). 10.02.2022 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX-1 kohaselt oli krediidi limiit 1800 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär 35,88% aastas ning krediidi kulukuse määr 43,11% aastas (dtl 175).
8. Hageja nõuab hagis lepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1798,04 eurot, intressi 222,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 238,40 eurot ja palub välja mõista viivise põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 02.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 315).

1. Hageja on esitanud faktiväite, et esitas kostjale 21.11.2024 nõudekirja, milles teavitas nõudeloovutusest XXX AS-lt B2 Impact OÜ-le ning nõude tasumise osas (dtl 326). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude omandamisest vastavalt hageja ja XXX AS-i vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule (dtl 236). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingute kohta käivad dokumendid.
2. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt

§ 402

lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408

lg 1).

§ 408

lg 2 kohaselt muutub

§ 404

lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

1. Kohtule esitatud andmete põhjal lepinguid pooled allkirjastanud ei ole. Hageja on esitanud faktiväite, et leping on sõlmitud sidevahendi teel krediidiandja kodulehel www.credit24.ee. Hageja selgituse kohaselt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Kostjale on esitatud kõik lepingu aluseks olevad dokumendid tema e-postile, mille ta täitis lepingu sõlmimiseks krediidiandja veebilehel. Lisaks on hageja esitanud väljavõtte kostjale saadetud ekirjadest, millelt nähtub 18.04.2019 e-kiri e-posti aadressile XXX nimetusega 3/8 „Krediidikonto leping“ ja 11.02.2022 e-kiri e-posti aadressile XXX selgitusega „Krediidikonto leping“ (dtl 317-319).
2. Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti. Hagi asjaolude kohaselt on krediidiandja teinud perioodil 17.04.2019-14.07.2024 väljamakseid krediidikontolt arvelduskontole summas 6247,90 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kokku 7001,60 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 4449,86 eurot, intressi katteks 2536,29 eurot, meeldetuletuste katteks 15 eurot ja viiviste katteks 0,45 eurot (dtl 326). Hageja on esitanud konto väljavõtted, millest nähtub XXX AS-i poolt väljamaksete tegemine kostja kontole kokku summas 6247,90 eurot (dtl 205-223). Hageja on esitanud nõudearvestuse (dtl 224-227), millelt nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 7001,60 eurot. Seega järeldab kohus, et kostja on soovinud lepinguid sõlmida, oli lepingute tingimustest teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et lepingud sõlmiti ja need olid kehtivad.
3. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu nr XXX kohaselt 60,03% aastas (dtl 167). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2019 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%.

§ 406

2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu nr XXX sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 17. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu nr XXX kohaselt 43,11% aastas (dtl 175). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

§ 406

2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu nr XXX sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.
2. 10.02.2022 sõlmitud lepingu osas on hageja esile toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb XXX AS ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt XXX AS-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks pangakonto väljavõte. Taotluse kohaselt oli 4/8 kostja sissetulek 950 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, finantskohustused 0 eurot, ülalpeetavad puudusid ning töökohaks oli XXX AS. Väljavõtte põhjal olid kostja sissetulekud 1058 eurot ja laenud 377 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kohustusi kostjaga täpsustatud (dtl 243-245, 320-322). Kohtule on tõendina esitatud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kust nähtub 07.02.2022 pensioniregistri päring ja krediidiinfo päring (dtl 243).
3. Maakohus on seisukohal, et lähtudes hageja esitatud selgitustest ja tõenditest oli laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ebapiisav. 21.
4. Hageja selgitustest nähtub, et krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kõrgemast sissetulekust ehk väljavõtte alusel tuvastatud sissetulekust 1058 eurot kuus, kuigi kostja esitatud andmete kohaselt oli kostja sissetulek 950 eurot kuus (dtl 320-321). Hageja ei ole selgitanud, miks on krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kõrgemast sissetulekust, kui kostja oma taotluses märkinud on. 21.
5. Kuigi hageja selgituste kohaselt on kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel aluseks võetud pangakonto väljavõte, ei ole kohtule esitatud pangakonto väljavõtet ehk tõendatud netosissetuleku kontrollimist. Seega on tõendamata sissetuleku kontrollimine pangakonto väljavõtte alusel. 21.
6. Kohtule esitatud selgitustest nähtub kaks päringut 07.02.2022 seisuga (dtl 243), kuid puudub selgitus, mis on nende päringute väljavõtetega tõendada soovitud. Päringute vastused on esitatud kujul, mis ei võimalda kohtul tuvastada, mis on nende tulemus. 21.
7. Kohtule nähtuvalt on kostja majapidamiskulude osas lähtutud kostja esitatud andmetest, kuid ei ole välja selgitatud kostja tegelikke igakuiseid majapidamiskulusid. 21.
8. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Seega on teostamata kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse ja täpsustuste alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.

1. 17.04.2019 sõlmitud lepingu osas on hageja esile toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb XXX AS ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt XXX AS-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti esmalt aluseks krediiditaotluses kliendi poolt esitatud keskmise netosissetuleku andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Pensioniregistri andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 800,51 eurot kuus (dtl 322-324). Kohtule on tõendina esitatud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kust nähtub pensioniregistri päring ja krediidiinfo päring ning süsteemi väljavõte krediidianalüüsi kohta (dtl 245-246).
2. Maakohus on ka selle lepingu puhul seisukohal, et lähtudes hageja esitatud selgitustest ning tõenditest oli laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ebapiisav. 5/8 23.
3. Kuigi hageja selgituste kohaselt on kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel aluseks võetud pensioniregistri päring, on päringu vastus esitatud kujul, mis ei võimalda kohtul tuvastada päringu tulemust. 23.
4. Kohtule esitatud selgitustest nähtub kaks päringut 11.04.2019 seisuga (dtl 245246), kuid puudub selgitus, mis on nende päringute väljavõtetega tõendada soovitud. Päringute vastused on esitatud kujul, mis ei võimalda kohtul tuvastada, mis on nende tulemus. 23.
5. Kohtule nähtuvalt on kostja majapidamiskulude osas lähtutud kostja esitatud andmetest, kuid ei ole välja selgitatud kostja tegelikke igakuiseid majapidamiskulusid. Hageja selgitustest ei nähtu, et kontrollitud oleks kostja igakuiseid finantskohustusi. Samuti ei nähtu kohtule ülalpeetavate olemasolu kontrollimist. 23.
6. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollinud krediidiandja infot ülalpeetavate kohta. Seega on teostamata kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks. 24. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

1. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 6/8
2. Kohus on 30.04.2025 kohtumääruses välja toonud ebaselgused ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele viitavad asjaolud. Ühtlasi andis kohus 30.04.2025 kohtumäärusega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus (dtl 273-275). Eeltoodust olenemata ei ole hageja esitanud täiendavaid tõendeid või selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ega nõude ümberarvestust.
3. Tallinna Ringkonnakohus on
4. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. 30. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on maakohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 30.04.2025 kohtumäärusest

§ 403

4 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Seetõttu jätab kohus hagi kostja vastu rahuldamata.

1. Samuti on kohus tuvastanud, et kostjale oli väljastatud krediiti 6247,90 eurot (vt otsuse punkt 15). Arvestades hageja kinnitust, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 7001,60 eurot (dtl 326) ning asjaolu et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik maksed lugeda tehtuks põhiosa katteks, on kostja tasunud hagejale rohkem, kui oleks pidanud.
2. Eelnevat arvestades on kostja nõude tasunud ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
3. Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale

§ 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne.

Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

1. Seega jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5. Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
6. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte 7/8 toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel. Lisaks helistas kohus kohtule teadaolevale kostja telefoninumbrile, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistrisse on lisatud
7. aastal uus elukoha aadress ja lisa-aadress, kuid tegemist on aadressiga, mis oli ka varasemalt kostja lisa-aadress ning kuhu kohus on üritanud ka varasemalt menetlusdokumente kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad ning kostja menetluses ei osale.
8. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 8/8