act OÜ hagi M. R. vastu võla nõudes Hagihind 3956,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post: XXX). Kost

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu nr XXX kohaselt kohustus kostja tasuma 120 osamakset 73,59 euro suuruses, mis sisaldas lisaks põhiosale ka intressi (dtl 223-227). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega. 16. Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulud ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele

§ 108lg 1 alusel.

Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

1. Vastavalt laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 27,64% aastas (dtl 222). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
2. aasta veebruaris (24.02.2025 lepingu sõlmimisel) oli 15,47%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
3. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4. Lepingu sõlmimise ajal (24.02.2025) kehtinud ja praegu kehtiva

§ 403

4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd kostjale täiendavat laenusummat refinantseeritud lepinguga ei laenatud, siis ei pidanud krediidiandja kostja krediidivõimelisust kontrollima. Kuivõrd refinantseeritud lepinguga võttis kostja endale intressi tasumise kohustuse, siis tuleb kontrollida ka selle sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 20. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 21. Vastavalt

§ 4034

lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXX kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse (dtl 386), avalike andmebaaside kontrollid (dtl 387-388). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek on 1076 eurot, finantskohustused on 250 eurot ja muud kohustused 450 eurot. Krediidiandja leidis, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud, samuti, et hagejal ei ole ülalpeetavaid (dtl 387). Krediidiandja hindas muid kohustusi (majapidamiskulude) Statistikaameti poolt avaldatud andmetega kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek * 0,204 + 157,32 eurot, lisades ülalpeetavate kulu ning saades muudeks kohustusteks kokku summas 377,00 eurot. Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas võeti arvesse 5% kostja netosissetulekust summa 53,00 eurot. Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Krediidiandja ei veendunud kostja sissetulekute ega väljaminekute suuruses, vaid lähtus ainult kostja esitatud teabest. 22. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Krediidiandja ei veendunud kostja väljaminekute suuruses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ka konto väljavõttelt ei ole alati võimalik tuvastada, mis kulutustega on tegemist, siiski konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kohustused, samuti inimeste tarbimisharjumused nt kui inimene käib raha peale mängimas või teeb muid regulaarseid ebamõistlikke kulutusi. Järelikult ei oleks krediidiandja

§ 4034

lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat laenulepingut sõlmida. 23. Lepingu XXX sõlmimisel kehtinud

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.

1. Laenulepingu nr XXX kohaselt on laenusumma 3230,08 eurot, mida laenusaaja kontole ei kanta, vaid laenu arvelt makstakse lepingu sõlmimisel refinantseeritava laenu põhiosa 3220,08 eurot ja teenusarved 10 eurot. Lisaks on lepingus kirjas, et eelnevate laenuperioodide jooksul kogunenud viivised ja intressid kogusummas 285,03 eurot on maksegraafiku veerus muude kulude all ning neilt intressi ja viivist ei arvestata. Kui refinantseeritud laen sisaldab eelmiste laenude intresse, põhiosa ja viiviseid, siis tuleb ka nende laenulepingute sõlmimise seisuga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida. Seega kontrollib kohus kõikide eelnevate laenulepingute krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
2. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (27,46%), seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 32-33). Lepingu krediidi kulukuse määr oli 45,88% aastas (dtl 33). Kohtu arvutuste kohaselt on lepingu krediidi kulukuse määr 49,31%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
3. aasta detsembris (30.12.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,3%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv. Kuivõrd leping on tühine, siis ei ole vajadust kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (41,7%), seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 43-44). Vastavalt laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 44,98% aastas (dtl 44). Kohtu arvutuste kohaselt on krediidi kulukuse määr 64,44%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 12.05.2023 lepingu sõlmimisel oli 15,31%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.
5. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (42,72%), seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 53). Vastavalt laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 53). Kohtu arvutuste kohaselt on laenulepingu krediidikulukuse määr 57,82%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
6. aasta augustis (16.08.2023 lepingu sõlmimisel) oli 16,72%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.
7. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (41,2%), seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 62).Vastavalt laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 49,99% aastas (dtl 62). Kohtu arvutuste kohaselt on laenulepingu krediidikulukuse määr 56,44%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
8. aasta augustis (11.10.2023 lepingu sõlmimisel) oli 16,72%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.
9. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (42,95%), seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 68).Vastavalt laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 68). Kohtu arvutuste kohaselt on laenulepingu krediidikulukuse määr 58,3%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
10. aasta augustis (16.10.2023 lepingu sõlmimisel) oli 16,72%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv. 30.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 kohaselt maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Lepingutes XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ületas krediidi kulukuse määr ettenähtud määra, seega on need lepingud

§ 4062lg 1 alusel tühised. 31. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 84 lg 1 järgi tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuivõrd krediidileping on algusest peale tühine, peab krediidiandja tagastama tarbijale kõik krediidilepinguga seoses tasud.

§ 4062

lg 3 alusel tekkiva suhte näol on tegemist lepingusarnase õigussuhtega, kus kohustused tekivad seaduse alusel, kuid lepingus sätestatud tähtaegade järgi (

komm II

§-s

1. Käesoleval juhul on kõik kehtetud lepingud refinantseeritud lepinguga XXX. Kohtu hinnangul on refinantseeritud leping kehtiv osas, kus eelnevad põhivõlgnevused on fikseeritud lepingus ja tarbija sai need maksegraafiku alusel tagastada.
2. Hageja esitas 28.04.2026 ümberarvestuse seadusjärgse intressi ja viivisega. Hageja tõi esile, et krediidiandja väljastas krediiti summas 3096 eurot ning kostja tegi tagasimakseid summas 2246,41 eurot. Kostja ei ole lepingu XXX katteks tagasimakseid teinud. Hageja selgitas, et refinantseeritud lepingu esimene osamakse kuupäev on 15.04.
3. Kostja oli viivituses kolme osamakse tasumisega (15.04.2025, 15.05.2025 ja 15.06.2025), krediidiandja andis kostjale 29.06.2025 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevus likvideerida. Hageja leiab, et kuivõrd kostja võlgnevust hiljemalt 15.07.2026 ei tasunud ega muud kokkulepet ei sõlminud, siis on leping kehtivalt üles öeldud 16.07.
5. Hageja nõuab ümberarvestuse alusel põhivõlga 849,59 (3096-2246,41) eurot, intressi 15.04.2025-15.07.2025 kokku summas 8,13 eurot, viivist perioodi eest 17.07.202529.01.2026 summas 9,86 eurot (dtl 453) ja sissenõudmiskulusid 50 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue, intressinõue ja viivisenõue on põhjendatud ning rahuldab need.
6. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 15 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest.

§ 113

² lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja edastas e-posti aadressile XXX tasuta meeldetuletuskirjad 16.04.2025 (dtl 116-118), 16.05.2025 (dtl 105-106) ja 15.06.2025 (dtl 92-94) ning tasulised võlateatised 22.04.2025 (dtl 113-114), 22.05.2025 (dtl 101-102), 21.06.2025 (dtl 89-90). Samuti on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 (dtl 229) teavitatud kostjat sissenõudmiskulude tekkevõimalusest. Kohus rahuldab hageja nõude summas 15 eurot. 35. Hageja nõuab täiendavate sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot peale lepingu lõppemist.

§ 1132

lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (dtl 229) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja saatis kostja e-posti aadressile XXX tasulised nõudekirjad 04.08.2025 (25,00 eurot) (dtl 389), 11.08.2025 (5,00 eurot) (dtl 392), 18.12.2025 (5,00 eurot) (dtl 395). Kohus leiab eelnevat arvestades, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud summas 35 eurot ning rahuldab selle.

1. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja laenulepingust nr XXX põhivõlgnevuse summas 849,59 eurot, intressi 8,13 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast (17.07.2025) kuni hagiavalduse esitamiseni 29.01.2026 summas 9,86 eurot.
2. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
3. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd arvestades hagi hinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 23% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 77% ulatuses hageja ja 23% ulatuses kostja kanda.
4. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 455 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Ts

MS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 104,65 eurot (s.o 455-st eurost 23%) ning menetluskuludelt (104,65 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 40. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik