) § 66 lg 2 alusel ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõikes 7 sätestatud korras,
Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused: 1.1. Isik esitas 14.05.2026 PPA-le Poola Vabariigi elamisloakaardi, mis oli väljastatud M.D (sünd XX.XX.XXXX) nimele. Dokumenti kontrollides tekkis kahtlus, et tegemist võib olla täielikult võltsitud dokumendiga. Kuna isikul puudus Schengeni 1
Samal päeval tutvustati isikule tõlgi vahendusel kinnipidamise põhjuseid ja asjaolu, et PPA taotleb kohtult luba isiku kinnipidamiseks kuni Läti Vabariigile üleandmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 1.6. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine kuni isiku üleandmiseni Läti Vabariigile on vältimatult vajalik, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, mis tugineb isiku varasemale käitumisele (isik on ebaseaduslikult ületanud Valgevene ja Läti piiri ning Läti ja Eesti piiri, esitanud täielikult võltsitud Poola elamisloa viibimisaluse tõendamiseks, ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust, eesmärgiks oli minna Saksamaale, puuduvad tõsikindlad tõendid isiku kodakondsuse ja sünniaja kohta).
lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega
lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole piisavad ega taga eesmärki. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei oleks isik PPA-le kättesaadav vastutavale riigile üleandmiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning ta võib hakata ennast siseriiklikult PPA eest varjama või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Isik on eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis. Enne isiku üleandmist tuleb PPA-l isikuga läbi viia vestlus, koostada otsus ning tõlkida see isikule arusaadavase keelde. Pärast otsuse vaidlustamise aja lõppu saab PPA alustada isiku üleandmise korraldamisega. Täpne üleandmise kuupäev sõltub Läti vastusest ja vastuvõtmise võimekusest. Eeltoodule tuginedes on isiku kinnipidamine kaheks kuuks vajalik ja proportsionaalne meede. 2. Asja arutati 23.06.2026 toimunud kohtuistungil. Kohus kuulutas kohtuistungi samal istungil kinniseks. 3. PPA jäi esitatud taotluse juurde. 4. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei nõustu PPA taotlusega. Isiku väitel ei tea ta võltsitud dokumentidest midagi. Tema sai need ühe inimese käest, kes lubas teda „kuhugi“ viia. Isik soovib ainult vabadust, kuna põgenes kohast, kus seda polnud. Kui see võimalik 2
lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
lg 3 p 1 käsitleb
nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaolu, kui isiku suhtes esineb VSS § 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. 7. Kohtu hinnangul ei ole PPA põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Esitatud tõenditest nähtub, et isik tuleb teisele liikmesriigile üle anda ning Läti Vabariik on nõustunud teda vastu võtma. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piiri. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles PPA algatatud menetluse ajal. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda vähendab isiku motivatsiooni kuni üleandmismenetluse lõpuni Eestisse jääda. Kohus peab usutavaks, et isik võib hakata end PPA eest varjama ja otsima võimalusi edasi liikumiseks. Kohus nõustub PPA järeldustega ka selles, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada
§-s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et tal on kontakte isikutega, kes aitavad kaasa ebaseaduslikule rändele. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei saa isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist pidada ebaproportsionaalseks. 8. Eeltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada. 9. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.