) § 66 lg 2 alusel ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõikes 7 sätestatud korras,
Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused: 1.1. PPA pidas 14.05.2026 Tallinna Vanasadamas kinni Maroko Kuningriigi kodaniku J.G (sündinud XX.XX.XXXX), kes esitas dokumentide kontrollimisel 1
alusel luba paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Isiku puhul esineb VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht, sest ta esitas PPA-le võltsitud dokumendi (Poola elamisloakaardi). Samuti esineb isiku põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi, sest isiku puhul tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et ta ei soovi naasta Marokosse, vaid jääda edasi Schengeni alale. Isikul on teadmised ja oskused Schengeni alal ebaseaduslikult liikumiseks ning tema eesmärk on jõuda vanemate juurde Saksamaale. Vabadusse pääsedes ei teeks isik PPA-ga koostööd, vaid liiguks edasi enda sihtriiki. Lisaks esineb VSS § 68 p 3 kohane põgenemisoht ning isiku kinnipidamine on põhjendatud mh
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest isik esitas võltsitud dokumendi ja tal puudub kehtiv reisidokument. Isik selgitas halduskohtu 16.05.2026 istungil, et saabus Eestisse eesmärgiga liikuda edasi Poola. Isiku Maroko pass on Valgevenes tema onupoja käes. Isik soovib rahvusvahelist kaitset ja jääda Eestisse elama, kuid samas ei ole ta vastu ka Marokosse tagasi saatmisele. 1.
1.5. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine kuni isiku üleandmiseni Läti Vabariigile on vältimatult vajalik, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, mis tugineb isiku varasemale käitumisele (isik on ebaseaduslikult ületanud Valgevene ja Läti piiri ja Läti ja Eesti piiri, esitanud täielikult võltsitud Poola elamisloa viibimisaluse tõendamiseks, ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust, eesmärk oli minna Saksamaale, kus väidetavalt elavad ta vanemad). Isiku suhtes on PPA koostanud Läti Vabariigile tagasivõtu palve ja Läti Vabariik vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele.
lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega
lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole piisavad ega taga eesmärki. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei oleks isik PPA-le kättesaadav vastutavale riigile üleandmiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning ta võib hakata ennast siseriiklikult PPA eest varjama või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Isik on eelnevalt taotlenud rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis. Enne tema üleandmist tuleb PPA-l isikuga läbi viia vestlus ja koostada otsus ning tõlkida see isikule arusaadavase keelde. Pärast 2
lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
lg 3 p 1 käsitleb
nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaolu, kui isiku suhtes esineb VSS § 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 7. Kohtu hinnangul ei ole PPA põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Esitatud tõenditest nähtub, et isik tuleb teisele liikmesriigile üle anda ning Läti Vabariik on nõustunud teda vastu võtma. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti kui Läti-Eesti piiri. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles 16.05.2026 toimunud kohtuistungil. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda vähendab isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni üleandmismenetluse lõpuni. Kohus peab usutavaks, et isik võib hakata end PPA eest varjama ja otsima võimalusi edasi liikumiseks. Kohus nõustub PPA järeldustega ka selles, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada
§-s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et tal on kontakte isikutega, kes aitavad kaasa ebaseaduslikule rändele. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.