← Eesti

2-24-10838/27

Obsah (9)§ 6§ 157§ 158§ 153§ 20§ 168§ 65§ 150§ 23

KOHTUMÄÄR US Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2026, Paide Tsiviilasja number 2-24-10838 Tsiviilasi N.M-i (pankrotis) pankrotivabastamise menetlus Mene

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Võlgnik ja võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise peale. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDURI ARUANNE

  1. Pärnu Maakohtu
  2. juuli 2024 määrusega rahuldati N.M-i (pankrotis, võlgnik) pankrotiavaldus, kuulutati välja tema pankrot ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo (haldur). Võlgnikul puudusid pankroti väljakuulutamisel vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, pankrot kuulutati välja FIMS § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.
  3. märtsi 2026 määrusega kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja.
  4. Haldur esitas kohtule
  5. aprillil 2026 aruande (aruanne), milles palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puudub müüdav või tagasivõidetav vara, mille arvel oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ning sellise vara tekkimist ei ole ette näha. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2

(5)
  1. Kohus, olles läbi vaadanud halduri esitatud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega.
  2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 järgi sätestab füüsilise isiku maksejõuetuse seadus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (

).

§ 157

p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. 5. Haldur koostas ja esitas kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt tuvastas haldur, et pankrotimenetluses puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise menetlemise kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad ja samuti ei laeku vara kolmandatelt isikutelt. 6.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati kolme võlausaldaja nõuded kogusummas 11 105,54 eurot. Bondora AS-i ja BB Finance OÜ nõuded tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena ning B2 Impact OÜ nõue

§ 153lg 1 p 3 rahuldamisjärgu nõudena.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 7. Halduri aruande kohaselt võlgnikul pankrotivara puudus. Võlgniku arvelduskontol hoiustatu väärtus 451,06 eurot oli sotsiaaltoetus, siis sellest summast kinnipidamisi teha ei saanud. Haldur tuvastas, et pankrotimenetluse jooksul võlgnikule maksustavat tulu ei laekunud. Võlgnik kandis pankrotivara hulka 550 eurot. Seega võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud, mistõttu võrdub võlausaldajatel saamata raha võlausaldajate nõude suurusega. Haldur ei ole pankrotivara arvel teinud kulutusi. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

§ 20lg 5 tähenduses.

8.

§ 158

lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (

§ 158lg 6).

  1. juunil 2026 teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3300 eurot, maksmise tähtajaga
  2. juuni
  3. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. 3

(5)

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 9.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 113 järgi võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine.

§ 150

lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks (TsMS § 183 lg 2 viimane lause). Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär on 946 eurot, seega on kolmekordne alammäär 2838 eurot. Haldur palub määrata enda tasuks 2790 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 669,60 eurot. Haldur palub võtta arvesse, et ta kulutas pankrotimenetluses 18 tundi toimingute tegemiseks tunnihinnaga 155 eurot (dtl 416–417). Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23

lg-tele 1-3 (koosmõjus

§ 65

lg 113).

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. 10. Haldur taotleb võlgnikule menetlusabi kahekordse kuutasu alammääras (TLS § 29 lg 5). Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Pankrotivara puudub. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud FIMS § 45 lg 2 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Kohus märgib, et annab menetlusabi kahe kuupalga alammäära ulatuses, sest pankrotihaldur pidi siinses asjas täitma sisuliselt ka ajutise halduri ülesandeid, kuna kohus kuulutas pankroti välja FIMS § 15 lg 9 alusel. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 1892 eurot, millele lisandub käibemaks 454,08 eurot (kokku 2346,08 eurot).

  1. juuli 2024 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes teeb pankrotihaldur ettepaneku jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku usaldusisikuks V.L. V.L-i usaldusisikuks nimetamine ei kahjusta võlausaldajate huve ning on ühtlasi ka ökonoomseim viis kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. 4

(5)FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses V.L-i , kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.