Obsah (5)

§ 21§ 4§ 1§ 18§ 12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja

).

§ 21

lg 4 kohaselt tuleb kaebajal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuivõrd asjas toimub kassatsioonimenetlus. Kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb läbi vaatamata kaebuse tagastamise tõttu. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks jätab kohus läbi vaatamata, kuna riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 kohaselt ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kuna järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, s.h hüvitisnõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida hiljem korduvalt täiendas ja taotles halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja kirjeldab enda seisukohta kriminaalasjas ebaõige kohtlemise ja kriminaalasja ebaeetilise menetlemise kohta. Kaebaja ei nõustu talle määratud karistusega. Kuigi kaebaja vahetas elukohta, käis tööl ja tasus kohustusi, s.h alimente, arvestati tema varasemat kantud karistust. Kaebaja leiab, et õigussüsteemis tuleks midagi muuta, sest sellist ebavõrdset kohtlemist on palju. Kohus on pädev asja menetlema, kuna käesolev asi on vaja üles võtta ja leida lahendus. Kohus ei teinud kohtuotsust oma siseveendumuse alusel, vaid prokuratuuri, kaitsja ja kohtuniku omavahelisel kokkuleppel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ning kaebaja määruskaebuse ja selle täiendustega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja resolutsiooni punkti 2 riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
6. Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et teda koheldi kriminaalasja menetlemisel ebavõrdselt, arvestati varasemat kantud karistust ja öeldi, et karistusliike tema puhul valida ei saa. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud kaebuse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
8. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (

), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (

§ 4

). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1lg 3).

See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasja menetlemisega ja mõistetud karistusega, tuleb tal järgida

-is sätestatut. 9. Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad

§ 18

-21.

§ 12

näeb ette, et kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel ning taotluses märgitava teabe. 2 Halduskohus viitas õigesti, et kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr xxx menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuna kriminaalasja menetlus on pooleli Riigikohtus. Kui kaebaja jätab mõjuval põhjusel Riigikohtule taotluse esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates (

§ 21lg 4).

1. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus jätab X.X.-i määruskaebuse rahuldamata.
2. Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kuna kaebaja soovib taotleda kahju hüvitamist seoses kriminaalasja menetlemisega, peab ta RÕS § 10 lg 3 alusel esitama vastava taotluse elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kaebuses väljatoodud kaebajat häirivate asjaoludega seoses esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3. HKMS § 175 lg 3 alusel asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi ja kriminaalasja number tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3