3-22-1209/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 21. mai 2026, Tartu 3-22-1209 Haldusasi OÜ Kaberland Tootmine ja OÜ Felling kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. märtsi 2002. a toetuse mittemaksmise otsuste nr 1330.3/22/471 ja 13-30.3/22/472 ning 2. mai 2022. a vaideotsuste nr 13-30.3/22/570-1 ja 13.30.3/22/569-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2025. a otsus OÜ Kaberland Tootmine ja OÜ Felling apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebajad – OÜ Kaberland Tootmine ja OÜ Felling Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet Asja läbivaatamine Menetlusosalised RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2025. a otsus muutmata. 2. Jätta kaebajate menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. juuni 2026). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ-le Kaberland Tootmine määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 6. detsembri 2019. a otsusega toetus puidu konteinerkuivatustehnika, pakendiseadme, aluskiletaja, võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja paigaldamiseks summas 66 132 eurot. OÜ-le Felling määrati PRIA 6. detsembri 2019. a otsusega toetus samuti puidu konteinerkuivatustehnika, pakendamisseadme, aluskiletaja, spetsiaalse võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja paigaldamiseks summas 66 112 eurot. PRIA 15. märtsi 2022. a otsusega nr 13-30.3/22/471 jäeti OÜ Kaberland Tootmine maksetaotlus rahuldamata, tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks ning nõuti osaühingult tagasi alusetult makstud toetuse summa 11 264 eurot. Sama päeva otsusega nr 13-30.3/22/472 tehti sisuliselt samasugune otsustus OÜ Felling osas, st tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks ning jäeti toetus välja maksmata. Mõlemat otsust põhjendati sellega, et mõlemad äriühingud tegutsevad samal turul (müüvad küttepuid) ning samas piirkonnas (Jõgeva linnas). OÜ Kaberland Tootmine juhatuse liige Toomas Voolaid ning OÜ Felling ainuosanik Mati Voolaid on lähisugulased. Kuna ettevõtted tegutsevad samal turul, tuleb need ettevõtted lugeda sidusettevõtjateks ja ettevõtete majandusaasta andmed liita. Lisades siia ka kolmanda sidusettevõtja OÜ Kaberland, oli kõigi nende ettevõtete töötajate arv 2018. aastal kokku 18. Sellega rikuti põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet, mille järgi antakse toetust üksnes mikroettevõttele, st ettevõttele, mis annab tööd kuni 10 inimesele. 2. Pärast edutut vaidemenetlust (OÜ Kaberland Tootmine vaie jäeti rahuldamata 2. mai 2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/570-1 ja OÜ Felling vaie sama kuupäeva vaideotsusega nr 1330.322/569-1) esitasid mõlemad äriühingud kaebused, milles palusid toetuse määramise kehtetuks tunnistamise otsused ja vaideotsused tühistada. Kaebuste kohaselt on kõik äriühingud loodud erinevatel aegadel. Kaebajad on varem 2012. ja 2014. aastal sarnastel asjaoludel toetusi saanud. Kaebajad ei vasta komisjoni 6. mai 2003. a soovituses 361/2003 pealkirjaga „Mikroning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – määratlus ja reguleerimisala“ (edaspidi väikeettevõtete soovitus) toodud sidusettevõtja tunnustele. 3. Pärast seda, kui Tartu Halduskohus oli kaebused 5. veebruari 2024. a määrusega liitnud, jättis halduskohus 30. aprilli 2025. a otsusega kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.1. Kaebajad taotlesid investeeringutoetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks määruse nr 25 alusel. Selle määruse § 2 lg 1 p 2 kohaselt võib kõnealust toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on väikeettevõtete soovituse lisa tähenduses mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja ja kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. Vastavalt väikeettevõtete soovituse lisa art 2 lg-le 3 loetakse mikroettevõtteks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10-le inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Art 3 lg 1 kohaselt on „autonoomne ettevõte“ iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte sama artikli lg 2 tähenduses ega seotud ettevõte sama artikli lg 3 tähenduses. Väikeettevõtete soovituse lisa art 3 lg 3 järgi on „seotud ettevõtetega“ tegemist muuhulgas siis, kui ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigusest. Kohus nõustus PRIA-ga, et ehkki OÜ Kaberland Tootmine, OÜ Felling ning OÜ Kaberland on eraldiseisvad juriidilised isikud, tuleb neid siiski pidada isikuliselt, asukohaliselt ja äriliselt seotud ettevõteteks, kes tegutsevad ühisest majanduslikust huvist kantuna. Euroopa kohus on asjas C-110/13 leidnud, et ettevõtjaid, kes kujutavad endast ühte majandusüksust ühe füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma tegevuse tõttu, peab käsitama seotud ettevõtjatena, kui nende tegevus või osa sellest toimub samal turul või lähiturgudel. Ühiselt tegutseva rühmana käsitatakse füüsilisi isikuid, kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. 2 3.2. T. Voolaid ja M. Voolaid on lähisugulased ja omavad või juhivad kõiki kõnealuseid ettevõtteid. T. Voolaid on M. Voolaiu poeg. OÜ Felling ainuosanik on M. Voolaid ning juhatuse liikmeks on T. Voolaid. Kaebajal OÜ Kaberland Tootmine oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal kaks osanikku – 50% ulatuses L. Uueda ja 50% ulatuses T. Voolaid. OÜ Kaberland osanikeks olid samuti 50% ulatuses L. Uueda ja 50% ulatuses T. Voolaid. Kõigi nende äriühingute registrijärgsed tegevuskohad ja kontaktaadressid kattuvad. PRIA-le esitatud selgitustest ja ostumüügiarvetest nähtub äriühingute vaheline tihe majanduslik seotus. Kaebajad ostavad nende põhitegevusalaga tegelemiseks – küttepuude tootmiseks – vajaliku ümarmaterjali sisse OÜ-lt Kaberland ning müüvad toodanguna kaminapuid samuti OÜ-le Kaberland. Kõigi kolme ettevõtte majandusaasta aruanded on allkirjastanud T. Voolaid ning samuti on tema allkirjastanud mõlema kaebaja toetustaotlused PRIA-le. 3.3. Neid asjaolusid arvestades on selge, et kaebajad vastasid toetuse saamise tingimustele üksnes kunstlikult ning tegelikkuses ei saa neid pidada enda äritegevuses autonoomseteks mikroettevõteteks, kelle toetamiseks on vaidlusalused toetused ette nähtud. 3.4. Tähtsust ei oma see, millal on erinevad äriühingud registreeritud. 3.5. Kaebajad on ette heitnud ära kuulamata jätmist, kuid pole ka kohtumenetluses esitanud väiteid või tõendeid, mis annaks alust pidada kaebajaid ja OÜ-d Kaberland iseseisvalt tegutsevateks äriühinguteks. 3.6. See, et PRIA oli varem kaebajate sarnased toetustaotlused rahuldanud, ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et toetustaotlusi rahuldatakse ka tulevikus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Fellin ja OÜ Kaberland Tootmine esitasid apellatsioonkaebused, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja kaebused rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.1. PRIA ei küsinud kaebajatelt selgitusi väidetava seotuse kohta. 4.2. Üllatuslik on kohtu seisukoht, mille järgi pole kaebajad esitanud kohtumenetluses tõendeid või seisukohti, mis jäi neil esitamata haldusmenetluses. Kohus pidanuks pärast PRIA-lt tõendite väljanõudmist selgitama kaebajatele võimalusi täiendavate väidete või tõendite esitamiseks. 4.3. Kaebajad ei soovinud saada eelist, luues toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste täitmise. Äriühingute majandusliku koostöö eesmärk on turutõkete ületamine. Kaebajate toodetud kaminapuud on eksportkaup ning mikroettevõtte tootmisvõimsus on liiga väike, et saavutada Norra edasimüüjaga eraldiseisev müügileping. Selleks tuli kasutada OÜ Kaberland kogumahulepingut Norra ostjatega, samuti kasutati toorme hankimiseks OÜ Kaberland kogumahulepingut RMK-ga. 4.4. Üldteada on asjaolu, et väiksemates maapiirkondades ei ole väiketootjatel üksteisega koostööd tegemata võimalik ellu jääda. 4.5. Kaebajate tegevus täidab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 eesmärke. 4.6. Praktika muutmisel on haldusorganil kohustus sellest teavitada ja rakendada üleminekumehhanisme, tagamaks õiguskindlus. Kohus ei analüüsinud õiguspärase ootuse rikkumist sisuliselt. 4.7. Kohus tugines ainult kaebajate formaalsetele seostele, kuid ei analüüsinud, kas ettevõtete majandustegevus ja juhtimine on tegelikkuses autonoomne. 4.8. Kohus ei arvestanud väikeettevõtete toetuse eesmärki. Kaebajad edendavad majandustegevust väljaspool põllumajandust. 4.9. Kaebajate tegevuses ei ole tahtlust, nad ei ole loonud kunstlikult tingimusi eeliste saamiseks. 3 5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.1. Kaebajad tuleb koos OÜ-ga Kaberland lugeda seotud ettevõteteks. Kaebajad ei märkinud enda toetustaotlustes endaga seotud ettevõtteid. Andmete varjamisest nähtub, et kaebajate tegevus oli teadlik ning eesmärk oli toetuse saamine lubamatul viisil. 5.2. Tähtsust ei oma see, kas toetusega võetud eesmärke saavutatakse või mitte. 5.3. Kaebajatele anti võimalus haldusmenetluses selgituste esitamiseks. 5.4. Kaebaja apellatsioonkaebuses kirjeldatu turutõkete ületamisest viitab täiendavalt nende ühisele majanduslikule huvile. 5.5. Kaebajate ühisele tegutsemisele viitab ka see, et kõik nende poolt esitatud dokumendid haldus- ja kohtumenetluses on esitatud samal kuupäeval. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust. 7. Määruse nr 25 § 2 lg 1 sätestab: „ Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa tähenduses: 1) mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 50,00 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja); 2) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.“ Nimetatud komisjoni soovitus väikeettevõtete kohta on eestikeelsena kättesaadav PRIA veebilehel aadressil https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-02/VKE.pdf. Soovituste artikkel 2 lg 3 järgi loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Soovituste artikkel 3 lg 3 sätestab: „„Seotud ettevõtted” on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

1. a)ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2. b)ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest;
3. c)ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju, vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4. d)ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigustest. Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena. 4 Ettevõtted, millel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe läbi ühe või mitme teise ettevõtte, ning lõikes 2 loetletud investorid loetakse samuti seotuks. Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. „Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.“ 8. Seega tuleneb sellest äärmiselt keeruliselt üles ehitatud regulatsioonist koostoimes, et toetuse saamiseks ei tohi ettevõttel olla rohkem kui 10 töötajat ja aastakäive või aastabilanss ei tohi olla üle 2 miljoni euro. Nn seotud ettevõtete puhul töötajate arv ja aastakäive või aastabilanss liidetakse kokku ja ka siis ei tohi need ülempiire ületada. 9. Käesolevas asjas ongi vaidlus selle üle, kas kaebajad koos kolmanda äriühinguga OÜ Kaberland moodustavad seotud ettevõtte. PRIA on leidnud, et see on nii, ja kuna ettevõtete seotuks lugemisel on töötajate arv suurem kui 10 ja bilanss suurem kui 2 miljonit, siis ei ole kaebajad käsitatavad mikroettevõtjatena. Ettevõtete seotust on PRIA põhjendanud eeskätt järgnevate asjaoludega: - OÜ Felling ainuosanik on M. Voolaid ning juhatuse liikmeks tema poeg T. Voolaid; - ka OÜ Kaberland Tootmine kahest osanikust üks on T. Voolaid (teine on L. Uueda); - mõlema äriühingu põhitegevusalaks on küttepuude tootmine; - ka kolmanda äriühingu OÜ Kaberland osanikeks on võrdsetes osades L. Uueda ja T. Voolaid. Selle äriühingu majandusaasta aruande järgi on äriühingu põhitegevusalaks kaminapuu eksport, ost ja müük; - mõlemad kaebajad tegutsevad samal turul (küttepuude müük) ja mõlema ettevõtte maksetaotluste esitaja oli T. Voolaid (dtl 149). Neist asjaoludest tegi PRIA järelduse, et kaebajad koos OÜ-ga Kaberland on seotud ettevõtjad väikettevõtete soovituste art 3 lg 4 mõttes, kuna nad on seotud samade füüsiliste isikute kaudu ja nende tegevus toimub samal turul (dtl 149, samuti dtl 34-35). 10. Ringkonnakohus nõustub PRIA seisukohtadega. Neid asjaolusid arvestades on tegemist samal turul tegutsevate ning samade juhatuse liikmete ning osanike kaudu tihedalt seotud äriühingutega, kes on põhjendatult loetud seotud ettevõteteks väikeettevõtete soovituste art 3 lg 3 tähenduses. Selliste äriühingute puhul tuli töötajate piirarvu kontrollida kõigi ettevõtete peale kokku. Kuna kaebajate puhul oli see arv ilmselgelt ületatud (2018. aastal oli kokku 18, 2017. aastal 20 ning 2016. aastal 11 töötajat, vt nt dtl 149), siis oli põhjendatud vaidlustatud otsustega kaebajatele täielikust toetuse väljamaksmisest keeldumine ning alusetult makstud toetuseosa tagasinõudmine. 11. Kaebaja väidab, et PRIA ei küsinud kaebajatelt selgitusi ning et ka kohus oleks pidanud andma kaebajatele võimaluse omapoolsete väidete või tõendite esitamiseks. 5 See etteheide ei ole põhjendatud. Vaidlustatud PRIA otsustest on näha, et mõlemat kaebajat teavitati tuvastatud seotusest ning kavandatavast otsusest 10. jaanuaril 2022 ning anti võimalus esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited (dtl 35 ja 150). Seega anti kaebajatele võimalus selgituste esitamiseks just äriühingute vahelise seotusega seoses ning kaebajad kasutasid selle võimaluse ka ära, selgitades haldusmenetluses, et nende arvates on tegemist autonoomsete ettevõttetega (vt samas). Ka kohtumenetluses oli kaebajatel võimalus esitada menetluses vastustaja poolt esitatud seisukohtadele ja tõenditele omapoolseid seisukohti. Selleks anti selgesõnaliselt võimalus näiteks halduskohtu 14. aprilli 2025. a määrusega ning kaebaja on seisukoha esitamise võimalust ka kasutanud (vt dtl 875). Kaebajate seisukoht, justkui oleks halduskohtu otsus üllatuslik osas, kus kohus leidis, et kaebajad pole kohtumenetluses esitanud tõendeid või seisukohti, mis jäid neil esitamata haldusmenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul otsitud. Hoopis vastupidi, halduskohtu märkus oli täiesti asjakohane. Kui kaebajad väitsid, et neil jäi haldusmenetluses tõendeid või seisukohti esitamata, oleks nende poolt loogiline esitada need tõendid või seisukohad kohtumenetluses enda initsiatiivil, ootamata ära selleks kohtu täiendavat küsimust. Seda iseäranis asjaolu arvestades, et kaebajaid esindas kohtumenetluses vandeadvokaat. 12. Kaebajad on apellatsioonkaebuses märkinud, et nad ei soovinud saada eelist ega täita tingimusi kunstlikult, ja on selgitanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt kolm äriühingut niiviisi tegutsevad. Nad on selgitanud, et selline tegutsemisviis on valitud selleks, et oleks lihtsam ületada turutõkkeid ning müüa kaminapuid Norra ja hankida ühtlasi toorainet RMK-lt. Ringkonnakohus nendib, et niisugune koostöö ja kolme äriühingu vahel tegevuse jaotamine ei ole iseenesest keelatud. See on äriühingute vaba valik. Samas tuleb selliselt tegutsevatel äriühingutel aga arvestada, et neil ei ole õigust saada määruse nr 25 ja väikeettevõtete soovituste alusel mikroettevõtetele mõeldud toetust, kuna sellise seotuse korral tuleb äriühinguid käsitada ühe äriühinguna, kes ei vasta tänu liiga suurele töötajate arvule ning bilansile mikroettevõttele esitatavatele nõuetele. 13. Kaebajate arvates on üldteada asjaolu, et väiksemates maapiirkondades ei ole väiketootjatel üksteisega koostööd tegemata võimalik ellu jääda. Ringkonnakohus pole veendunud, et see väide on üldiselt teadaolev ega ka selles, et see väide niisugusel kujul täielikult tõele vastab. Sõltumata sellest kohaldub aga ka siin eelmises punktis märgitu – äriühingutel ei ole keelatud üksteisega koostööd teha, kuid nad peavad arvestama, et siis ei pruugi nad kvalifitseeruda määruse nr 25 alusel toetuse saamiseks. 14. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kaebajate poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad, kus nad on viidanud väikeettevõtte teatmikule, komisjoni soovitustele väikeettevõtete kohta ning väljendanud arvamust, et nad ei ole seotud ettevõte (vt nt dtl 35 ja 150), viitavad sellele, et kaebajad olid toetusetaotlusi esitades viidatud soovitustest ning ettevõtete seotuse keelust teadlikud. Kaebajad otsustasid aga sellest hoolimata mikroettevõttele mõeldud toetust taotleda. Seega ei õigusta kaebuse rahuldamist ka see, et kaebajad ei olnud ettevõtete omavahelise seotuse keelust teadlikud. 6 15. Kaebajate arvates täidab kaebajate tegevus Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 eesmärke. Samuti leiavad nad, et kohus ei arvestanud väikeettevõtete toetuse eesmärke. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Kuna kaebajad ei ole käsitatavad omavahelise seotuse tõttu mikroettevõtetena, ei saa neile makstav toetus täita maaelu arengukava eesmärke. Vaidlusalune toetus ei ole mõeldud kaebajate sugustele äriühingutele, kes ei ole kokkuvõttes käsitatavad mikroettevõttena. Ning vastupidiselt kaebajatele leiab ringkonnakohus, et PRIA ja halduskohus on just arvestanud toetuse eesmärke, kui on leidnud, et kaebajate näol pole tegemist mikroettevõtetega ja et seetõttu pole neile toetuse määramine põhjendatud. Oluline on rõhutada, et kui toetusi saavad õigusvastaselt ettevõtted, kellele pole see mõeldud, võivad rahaliste vahendite piiratuse tõttu toetustest ilma jääda sellised ettevõtted, kes tegelikult tingimustele vastaksid. 16. Kaebajate arvates oli PRIA-l kohustus teavitada kaebajaid oma praktika muutusest ja rakendama üleminekumehhanisme, samuti ei hinnatud kaebajate arvates piisavalt nende õiguspärast ootust. Samas ei ole kaebajad viidanud, kust tuleneb haldusorganile kohustus praktika muutusest isikuid teavitada ning rakendada üleminekumehhanisme. Ringkonnakohus ei tea selliseid haldusõiguse norme, mis kohustaksid haldusorganit tingimata niisugusel viisil käituma. Lisaks ei ole tõendatud kaebaja väide, et PRIA on oma praktikat muutnud. See, et kaebajad on varem seda toetust saanud ja käesoleval juhul enam ei saa, ei pruugi tähendada praktika muutust, vaid lihtsalt seda, et PRIA-l oli varem kaebajate omavaheline seotus tähelepanuta jäänud. Mis puudutab õiguspärase ootuse rikkumist kaebajate suhtes, siis viitab ringkonnakohus Riigikohtu praktikale, mille järgi ei saa isikud õiguspärase ootuse (usalduse kaitse) ega võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (RKHKo 3-3-1-53-04, p 13; 3-3-1-23-06, p 12; 3-3-1-59-06, p 12). Ka kaebajad ei saa nõuda varasemale toetuse saamisele tuginedes seda, et nad peaksid seda toetust saama ka edaspidi, hoolimata sellest, et haldusorgan on nüüdseks nende seotuse tuvastanud. 17. Kaebajate arvates tugines kohus ainult kaebajate formaalsetele seostele, kuid ei analüüsinud, kas ettevõtete majandustegevus ja juhtimine on tegelikkuses autonoomne. Ringkonnakohtu arvates ei ole ülal p-s 9 nimetatud seosed kaugeltki formaalsed, vaid näitavad kolme äriühingu tihedat seotust ning tegutsemist ühise eesmärgi nimel. Neid asjaolusid arvestades on paljasõnaline kaebajate väide, et äriühingute majandustegevus ja juhtimine olid autonoomsed. 18. Kaebajate väitel ei olnud nende tegevus tahtlik. Siin viitab ringkonnakohus ülal p-s 14 väljatoodule, et kaebajate ütlustest nähtuvalt olid nad asjakohasest regulatsioonist ning ettevõtete seotuse keelust teadlikud. Sellest hoolimata taotlesid nad ikkagi toetust ning ei toonud toetusetaotlustes välja seda, et neil on seotud 7 ettevõtteid või et samadel füüsilistest isikutest omanikel on teisi ettevõtteid, hoolimata sellest, et PRIA vastav juhend seda selgitas (dtl 179-180). Neid asjaolusid arvesse võttes saab kaebajate tegevust pidada tahtlikuks. 19. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (1464 eurot) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8