← Eesti

2-26-101166/11

Obsah (6)§ 436§ 486§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-101166 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;  hageja elab koos ema ja emapoolse vanaemaga;  hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale, lisaks laekub emale ka lasterikka pere toetus;  hageja igakuised kulud on keskmiselt 395 eurot;  kostja ei ole nõudeperioodil hagejale elatist rahas tasunud.
  4. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 140,50 eurot alates 18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja välja mõista tagasiulatuva elatise samas määras alates 01.03.2025 kuni hagi esitamiseni.
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) tal puudub majanduslik võimekus elatise tasumiseks; (ii) ta on ülalpidamiskohustust täitnud, erinevalt hageja seaduslikust esindajast; (iii) tagasiulatuv nõue on ebamõistlikult koormav ja üllatuslik.
  6. Kohus leiab, et kostjal on piisav majanduslik võimekus hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohus on palunud kostjal esitada täielik ülevaade oma majanduslikust seisukorrast. Kostja on andmed esile toonud (dtl 333-379 – kontode väljavõtted ning kostjale kuuluva ettevõtte majandusaasta aruanne; dtl 380-382 – ülevaade majanduslikust seisukorras). Andmetest nähtub, et kostja pangakontodel on aruande esitamise seisuga rahalisi vahendeid kokku ca 13 300 eurot (4770 + 8577), lisaks kuulub kostjale 2 sõiduautot ning mootorratas. Registrist nähtuvalt kuulub kostjale veel mopeed (reg nr XXX) ning omavalmistatud haagis (reg nr XXX). Kostja ainus finantskohustus on kodulaen igakuise maksega 270,22 eurot (leping kestab veel ca 5 aastat). Kostja on 4

(7)2-26-101166 märkinud, et aeg-ajalt tegeleb baarmeni tööga ning teeb lisaks juhutöid, millelt laekuv sissetulek ühes kuus on 300-1000 eurot kuus. Kostja suhtes ei ole käimasolevaid täitemenetlusi. Seega on kostjal piisavalt vara, mille arvelt hageja nõutavat elatist tasuda.
  1. Samuti on tõendamata kostja väide, mille kohaselt on ta hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Maksed, mis on tehtud hagejale endale, ei ole käsitatavad elatise tasumisena, kuna vanemate vahel puudus vastav kokkulepe ning eelduslikult hoolitseb alaealise lapse ülalpidamise tagamise eest lapsevanem, mistõttu loetakse ka elatise tasumise kohustus täidetuks elatise rahas tasumisel teisele lapsevanemale. Selle kohta kostja väiteid ja tõendeid esitanud ei ole. Asjakohatud on kostja viited varasemale elukorraldusele, kus hageja elas kostja juures ning tänane hageja seaduslik esindaja kostjale sel ajal elatist ei tasunud. Kui kostja on seisukohal, et elatise tasumise kohustus sel ajal oli, tulnuks hageja nõue maksma panna ning esitada kohtule vastav hagi. Seda kostja teinud ei ole. Lapse vajadus saada ülalpidamist on ajas jätkuv, mistõttu varasemad suhted ei välista lapse õigust saada ülalpidamist lähtuvalt praegusest elukorraldusest. Samuti ei välista väidetav varasem kohustuse rikkumine kostja kohustust hageja ülalpidamises osaleda. Liiati ei ole võimalik väidetavat nõuet tasaarvestada (vt VÕS § 200 lg 1 p 1 – ülalpidamisnõude tasaarvestamise keeld).
  2. Hageja igakuised kulud on 395 eurot – seda kostja ei ole vaidlustanud. Kuivõrd elatis on mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta ka riiklike toetuste arvelt ja mõlemad vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 129,38 eurot kuus (hageja kulud 395 eurot – hageja eest tasutav lapsetoetus 80 eurot – hageja osa lasterikka pere toetusest 56,25 eurot = 258,75 eurot; seega ühe vanema kohustus on 258,75 / 2 = 129,38). Hageja on nõuet esitades arvestanud algselt vaid lapsetoetusega, kuid mitte lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5).
  3. Hageja on kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 18.01.2026.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega saab hageja nõuda edasiulatuvat elatist alates 18.01.

  1. Ülejäänud osas (s.o varasema perioodi eest) on tegemist tagasiulatuva nõudega, mille kohus lahendab allpool.
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 129,38 eurot kuus alates 18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.03.2025 – 17.01.2026 eest kindlaksmääratud summana. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi 5

(7)2-26-101166 enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja on leidnud, et tagasiulatuv nõue on talle majanduslikult koormav. Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses elatise tasumiseks piisav. Hageja on kinnitanud, et ei ole kostja poole elatisnõudega tagasiulatuva nõude perioodil pöördunud. Kohus leiab, et tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kostjat elatise saamise soovist teavitanud, mistõttu tagasiulatuv nõue on kostja jaoks üllatuslik. Vanematel on teisigi alaealisi lapsi ning nende ülalpidamine oli vaidlusalusel perioodil vaikimisi korraldatud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja poolse rikkumise tõttu oleks ta vältimatud vajadused nimetatud perioodil täitmata jäänud. Kuivõrd hageja ei pannud viidatud perioodil oma õigusi maksma, ei ole seda ka tagantjärele põhjendatud teha. Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue ei kuulu rahuldamisele. 24.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

  1. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 28. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 6

(7)2-26-101166 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.