Obsah (4)

§ 218§ 203§ 16§ 275

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2026, Tartu Väärteoasja number 4-25-2693 Kohtunik Kristina Domaškina Väärteoasi Siim Grossbergi kaebus Tartu V

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o

§ 203lg-s 1 sätestatud süüteo, ületamata olulise kahju piirmäära.

1. Tartu Vangla 10.07.
2. a otsusega tunnistati S. Grossberg süüdi ja teda karistati

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (s.o 400 eurot).

1. S. Grossberg esitas Tartu Vangla 10.07.
2. a otsuse peale kaebuse, milles taotleb karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et kohtuväline menetlus viidi läbi ühepoolselt, ei arvestatud kogu sündmuste käiku, süüdistuses kirjeldatakse väikest osa kogu konfliktist ja ei selgitatud välja, miks S. Grossberg lõhkus vangla vara. Sündmused arenesid selliseks Tartu Vangla tegevusetuse tõttu. Vangla oleks saanud olukorra ära hoida, kui ei oleks paigutanud S. Grossbergi ja R. T. kokku kambrisse, mis oli mõeldud ühele inimesele ja kus olid seega ebainimlikud tingimused. S. Grossbergil oli paanika- ja agressiivsushoog ning ta ärritus kergesti. Vangla ei arvestanud S. Grossbergi vaimse tervise probleemidega ja tekitas olukorra, et S. Grossberg sai sellise teo toime panna. Sündmuse juures viibinud ametnike vormikaamerate salvestised saavad näidata kogu sündmuste ahelat. S. Grossbergi süü on väike, sest rikkumisega ei kaasnenud rasket tagajärge ja pole karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti pole avalikku menetlushuvi. S. Grossbergil pole sissetulekut, ta teenis viimati palka
3. a jaanuaris 0,44 eurot ja tal on vähemalt XXX eurot nõudeid, mida ta ei suuda tasuda. Maksejõuetuse tõttu ei suuda S. Grossberg tasuda ka praegust trahvi. Kaebuse täienduses nõustus S. Grossberg kirjaliku menetlusega.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta karistusotsuse muutmata ja S. Grossbergi kaebuse rahuldamata. S. Grossbergi süü on tõendatud nii videosalvestiste kui ka tunnistajate ja tema enda ütlustega. Väärteomenetlust pole võimalik VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest S. Grossbergi tegu oli teadlik ja planeeritud. Tema eesmärk oli saada üksinda kambrisse, mille saavutamiseks otsustas ta lõhkuda Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluvat vara viisil, mis tekitaks võimalikult suure kahju. S. Grossberg võttis duširuumis oleva ukse, lõhkus sellega pesuruumi välisukse ja eluosakonna olmeruumi 4 akent, tekitades neisse läbivad augud. Taoline küüniline tegevus ohustas vangla julgeolekut ja vangla ei saa jätta sellele reageerimata. Arvestades varalise kahju suurust ja S. Grossbergi varasemat karistatust, on määratud trahv kohane. S. Grossbergi võlad on tekkinud tema enda tegevuse tagajärjel, kuid ta jätkab nendest hoolimata süütegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub samuti kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht
5. Kuna kohtumenetluse pooled nõustusid kirjaliku menetlusega ega taotlenud kaebemenetluses lisandunud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist, lahendab kohus väärteoasja kirjalikus menetluses. S. Grossberg esitas 12.04.2026 kohtule taotluse, et talle väljastatakse koopia Tartu Vangla 20.03.
6. a seisukohast. Arvestades, et kõnealune seisukoht toimetati S. Grossbergile 31.03.2026 AET-is kätte, on tema õigused tagatud ja tal oli praeguses asjas soovi korral võimalik esitada omapoolne täiendav kirjalik seisukoht hiljemalt 30.04.
8. Iseenesest pole vaidlust, et S. Grossberg pani toime väärteoprotokollis ette heidetud teo ja kohtu hinnangul on S. Grossbergi süü samuti tõendatud. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt töötab ta Tartu Vanglas valvurina ja kuulis 23.02.2025 umbes kella 16:30 paiku S5 eluosakonnas kõva pauku. R. P. läks kohe eluosakonda ja nägi trelluste juures, kuidas S. Grossberg lõi pesuruumi ukse teise uksega katki ja üks uks lendas teisest uksest läbi. R. T. liikus pesuruumist kiirel sammul R. P. suunas, kes sulges oma ohutuse tagamiseks eluosakonna ukse ja kutsus abi. R. T. võttis pesuruumist harjavarred, millega üritas blokeerida eluosakonna ust, kuid R. P. tõmbas eluosakonna ukse lahti ja võttis välja elektrišokirelva. Selleks hetkeks oli R. P. liitunud valvur E. A. R. P. andis R. T. korralduse kõhuli heita, mida viimane tegigi. Samal ajal peksis S. Grossberg duširuumi uksega eluosakonna aknaid. Siis jõudsid appi teised valvurid, R. P. andis ka S. Grossbergile korralduse kõhuli heita, mida 2 viimane tegi. Sündmuse käigus lõhuti 2 pesuruumi ust ja 5 akent. 4 akent lõhkus S. Grossberg eluosakonna olmeruumis ja 1 aken oli lõhutud pesuruumis.
9. Tunnistaja R. P. ütlustega langevad kokku Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestised, tunnistaja R. L. ütlused ja fotod lõhtutud esemetest. Nii ilmneb videosalvestistelt, et 23.02.2025 kell 16:34 visatakse pesuruumi uksest välja teine uks, misjärel astub pesuruumi katkisest uksest välja S. Grossberg, kes haarab kohe põrandale kukkunud ukse ja jookseb sellega olmeruumi akende poole. Samal ajal siseneb valvur R. P. trellustest olmeruumi ning R. T. väljub samuti pesuruumist olmeruumi ja liigub R. P. suunas. R. P. taganeb trelluste juurde, R. T. järgneb talle ja S. Grossberg lööb uksega 2 korda vastu esimest akent. Kui R. P. taganeb trellustest välja ja sulgeb trellukse, vaatab R. T. S. Grossbergi poole, jookseb pesuruumi ja toob sealt 2 varrega põrandaharja, millega püüab takistada trelluste avamist. Samal ajal lööb S. Grossberg uksega 1 kord vastu teist akent, astub sammu eemale, võtab hoogu ja lööb uuesti vastu teist akent. Seejärel lööb S. Grossberg uksega 1 kord vastu kolmandat akent ja 1 kord vastu neljandat akent. Kui valvurid sisenevad trellustest, eemaldub R. T. trellustest, vaatab taas S. Grossbergi poole ja heidab kõhuli põrandale. S. Grossberg parandab haaret ja lööb veelkord uksega vastu neljandat akent, misjärel viskab ukse põrandale ja heidab samuti kõhuli. Tunnistaja R. L. ütlustest selgub sarnaselt tunnistaja R. P. ütlustele, et 23.02.2025 oli eluosakonna 4 akent läbiva auguga ja katki, lisaks oli pesuruumi aken läbiva auguga ja pesuruumi uks oli katki. Pesuruumis asuva koristustarvete ruumi uks oli eest ära võetud. R. L. tegi lõhutud akendest ja ustest fotod. Fotodelt nähtuvad pesuruumi katkine uks ja purunenud aknad.
10. Viimaks tuleneb väärteoprotokollis kajastatud S. Grossbergi ütlustest, et ta paigutati R. T. ühte kambrisse ja nad viibisid ühes kambris 20.-23.02.
11. S. Grossberg ja R. T. ei soovinud ühes kambis olla ning vanglaametnikud andsid neile märku, et kui nende vahel toimub konflikt, paigutatakse nad eraldi kambritesse. S. Grossberg ja R. T. otsustasid, et nad ei tee endale või üksteisele haiget, vaid lõhuvad pigem ära aknad ja lihtsamad asjad. R. T. ei lõhkunud midagi. Kohe pärast sündmust said S. Grossberg ja R. T. eraldi kambritesse. See oli teadlik ja planeeritud tegevus. S. Grossberg lõhkus teadlikult ja tahtlikult, kuid olude sunnil.
12. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et S. Grossberg lõhkus 23.02.2025 kella 16:35 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
13. osakonnas pesuruumi akna ja uksed ning eluosakonna 4 akent.
14. Asudes andma S. Grossbergi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus,

§ 203

lg 1 sätestab kuriteona võõra asja rikkumise, kui sellega tekitati oluline kahju.

§ 218

lg 1 näeb väärteona ette varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on väheväärtuslik selline asi, mille rikkumisega

§ 203mõttes ei tekitatud olulist (s.o üle 4000 euro ulatuvat) kahju.

Vangla aknad ja uksed olid S. Grossbergi jaoks võõrad asjad ning nende lõhkumisega, pani S. Grossberg toime võõra asja rikkumise

§ 203mõttes.

Asja lõhkumise akti, Decora AS-i pakkumise, Teps-Lukk OÜ hinnapakkumise ja 11.03.2025. a e-kirja kohaselt on 23.02.2025 lõhutud S-5 olmeruumi akende ning duširuumi uste lõhkumisega tekitatud kogukahju 523,84 eurot. Järelikult tekitas S. Grossberg akende ja uste lõhkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju alla 4000 euro. Eelnevast tulenevalt vastab S. Grossbergi tegevus

§ 218lg 1 objektiivsetele tunnustele.

3 11. Kohtu meelest on täidetud ka

§ 218lg 1 subjektiivsed tunnused.

Kuna S. Grossbergi sõnul lõhkus ta uksed ja aknad selleks, et teda ja R. T. paigutatakse eraldi kambritesse, oli tema eesmärk tekitada vanglale varalist kahju. Lüües uksega korduvalt vastu aknaid, teadis S. Grossberg välise teopildi põhjal kahtlemata, et aknad purunevadki. Järelikult tegutses S. Grossberg kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

1. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Tartu Vangla 10.07.
2. a otsusega S. Grossberg põhjendatult süüdi

§ 218lg 1 järgi.

Muu hulgas ei välista õigusvastasust ega süüd vangla otsus paigutada S. Grossberg ja R. T. ühte kambrisse ega S. Grossbergi rahulolematus vastava otsustusega. Samuti ei tekita kaebuses märgitud paanika- ja agressiivsushoog ega S. Grossbergi kiiresti ärritumine tõsiseltvõetavat kahtlust tema süüdivuses. Arvestades, et valvekaamerate videosalvestistelt nähtub kogu sündmuste käik alates pesuruumi välisukse lõhkumisest, ei lisa kaebuses välja toodud vormikaamerate salvestised uut olulist tõendusteavet ega aita väärteoasja lahendamisele kaasa. Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole. 13. Kohtu hinnangul on S. Grossbergile määratud karistus seaduslik.

§ 218lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Seoses S. Grossbergi süü suurusega, toob kohus välja, et Tartu Vangla kinnipeetav S. Grossberg polnud rahul vangla otsustusega paigutada ta koos R. T. ühte kambrisse ning lõhkus vangla survestamiseks ära duširuumi uksed ja akna ning 4 eluosakonna akent. S. Grossberg lõpetas akende purustamise alles siis, kui valvur R. P. võttis välja elektrišokirelva ja andis talle korralduse kõhuli heita. Enne valvurite sekkumist jõudis S. Grossberg tekitada 523,84 eurot varalist kahju. Taolises olukorras pole võimalik rääkida kuigi väiksest süüst. 14. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, sh pole S. Grossberg oma tegu kordagi kahetsenud. Lisaks arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et karistusregistri väljavõtte järgi on S. Grossbergi karistatud korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Muu hulgas viibib ta vanglas alates 20.04.2020 ning teda on selle aja jooksul karistatud rahatrahvidega 2 korda

§ 218

lg 1 järgi ja 2 korda

§ 275lg 1 järgi.

Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et S. Grossberg pani 23.02.2025 toime järjekordse

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega ei mõjutanud varasemad trahvid S. Grossbergi õiguskuulekalt käituma. Arvestades nii S. Grossbergi süü suurust kui ka varasemaid korduvaid karistusi, pole võimalik väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Olukorras, kus senistest karistustest pole piisanud süüdlase käitumise muutmiseks, pole vähimalgi määral õigustatud suhtuda järjekordsesse samasugusesse rikkumisse leebemalt ning karistuse mõistmisest sootuks loobuda. 15. Nagu öeldud, on kohtu arvates S. Grossbergile määratud karistus seaduslik. Lisaks eelpool analüüsitule selgub karistusregistri väljavõttest, et S. Grossbergi karistati viimati

§ 218lg 1 järgi Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 07.06.2021.

a otsusega 720-eurose rahatrahviga. Kuna peaaegu poole suuremast trahvist ei piisanud, et S. Grossberg muudaks oma suhtumist ja käitumist ning hoiduks uute sarnaste süütegude toimepanemisest, pole võimalik praeguses asjas määratud 100-trahviühikulist rahatrahvi (s.o

§ 218lg 1 karistusmäärast 1/3) liiga rangeks pidada.

1. Viimaks ei tingi karistamisest loobumist ega trahvi vähendamist ka S. Grossbergi majanduslik olukord. S. Grossbergi taotlusel võttis kohus väärteoasja materjali hulka väljavõtte S. Grossbergi täitemenetlustest ja S. Grossbergi vabakasutuskonto väljavõtted. 4 Täitemenetluse registri väljavõtte järgi on S. Grossbergil alates 17.09.2010 erinevate kohtutäiturite juures kokku 32 täitemenetlust, eeskätt seoses menetluskuludega. Samas nähtub vabakasutuskonto väljavõtetest, et ajavahemikul 01.04.2025-30.03.2026 olid S. Grossbergi sissetulekud kokku XXX eurot, millest valdav osa kanti vabanemisfondi ja nõuete fondi, kuid siiski kulutas S. Grossberg e-poes ostude tegemiseks kokku XXX eurot. Eelnevast tulenevalt pole S. Grossberg varatu.
2. Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus VTMS § 132 p 1 alusel Tartu Vangla 10.07.
3. a otsuse muutmata ja S. Grossbergi kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5