KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-7677 Tsiviilasi M.E hagi Z.B vastu elati

) § 101 lg 1 alusel on elatis igakuine kohustus. Seetõttu ei ole lubatud hinnata elatise täitmist aastase keskmise alusel ning iga kuu eest tasumata osa kujutab endast võlgnevust. 1.9 Hageja palub mõista kostjalt välja viivis tagasiulatuva elatise võlgnevuselt alates iga vastava kalendrikuu eest tasumisele kuuluva elatise maksetähtpäevast kuni kohase tasumiseni. KOSTJA VASTUS

1. Kostja ei tunnistanud enda vastu esitatud nõuet ja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hagi esitamine kohtule on kostjale üllatav, sest tegelikkuses on kostja maksnud hagejale elatist perioodil
2. märtsist 2025 kuni
3. aprillini 2026 üle miinimummäära – 264 euro 24 sendi asemel 267 eurot 60 senti kuus. Hageja ema ei ole mitte kunagi kostjalt hagejale elatist konkreetse summana küsinud. 2.1 Kostja on maksnud ja maksab edaspidi hagejale miinimummääras elatist vabatahtlikult. Kostjal ei ole hageja ees elatise võlgnevust. Kostja teab, et ta peab hagejale maksma

§ 101alusel alates 1.

aprillist 2026 vähemalt 281 eurot 12 senti kuus ja kostja on seda eelnevat ka teinud. Kostja ja hageja ema vahel välja kujunenud praktika kohaselt peab kostja lisaks elatise maksmisele hagejat igakuiselt vahetult ülal keskmiselt neljal ööpäeval kuus. Kostja

1. mai 2026 seisukoht 2.2 Kostja selgitab, et kui kostja ongi tasunud hagejale aasta lõikes mõnel kuul väiksema summa, siis seetõttu, et kostja on maksnud hagejale elatist vabatahtlikult, mistõttu on iseseisvalt aasta lõikes jälginud, et hagejale makstava elatise summa jääks elatisekalkulaatori alusel maksta tuleva elatise piiridesse, mitte ei ületaks seda. Mingit kindlat elatise summat pole hageja kostjalt mitte kunagi nõudnud, seetõttu ongi mõnel kuul kostja tasunud üle miinimummäära ja teisel kuul vähem. 2.3 Elatisekalkulaatori järgi tulnuks kostjal maksta hagejale
2. aprillist 2025 kuni
3. märtsini 2026 elatist 264 eurot 24 senti kuus, mida kostja on ka teinud – tasudes nimetatud perioodil hageja emale hageja ülalpidamiseks kokku 3211 eurot 38 senti, seega keskmiselt 267 eurot 61 senti kuus. Seega on kostja tasunud elatist pigem seega rohkem kui vähem. Kostjale teadaolevalt ei vaja hageja ülalpidamiseks elatist üle miinimummäära ja eelnevat pole hageja ka kohtule tõendanud. Kostja kordab, et on osalenud igakuiselt hageja transpordikulude tasumises ning hageja ei ole nõudnud kostjalt elatise maksmist konkreetses summas. 2.4 Kostja kinnitab, et on varasemalt täitnud ja lubab ka edaspidi täita hageja ees

§-st 101 tulenevat elatise maksmise kohustust, mistõttu kostjal puudub hageja ees rahaline võlgnevus. 3 2-26-7677 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus rahuldab hagi elatise saamiseks täies ulatuses.
2. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlus puudub selles, et hageja elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 5. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras.

1. Hageja on esile toonud, et pärast kooselu lõppemist on lapse eest hoolitsenud ainuisikuliselt hageja ema, kostja on tasunud elatist 300 eurot kuus, kuid on omaalgatuslikult elatise suurust vähendanud tasaarvestuste võrra, mille aluseks on ühisvara jagamisega seotu. Hagi on esitatud eesmärgil, et hageja saaks regulaarse ülalpidamise kostjalt seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras.
2. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13).
3. Kohtule esitatust nähtub, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 300 eurot. Hageja ema kinnitusel ei ole pooled ei ole sõlminud kokkulepet elatise maksmise tingimuste ega suuruse osas. Sellises olukorras tuleb lähtuda seadusest tulenevast miinimumelatise kohustusest. Vastavalt

§ 101

lg-le 3 ei ole keelatud maksta elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimummäär, kuid see ei anna alust käsitada ülemakstud osa automaatselt ettemaksuna tulevaste perioodide eest. Elatis on perioodiline kohustus, mida tuleb täita igakuiselt, tagamaks lapse pidev ülalpidamine. 9. Laps võib

§ 108

kohaselt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates

1. oktoobrist 2025, mil kostja on teinud elatise arvelt tasaarvestuse lapsevanemate ühisvaraga seotud vaidluses. Kostja omaalgatusliku tasaarvestuse tõttu on hageja hinnangul tekkinud olukord, kus alates
2. oktoobrist 2025 ei ole kostja tasunud elatist igas kuus vähemalt miinimumelatise ulatuses. Kohus nõustub hageja mõttekäiguga. Esitatud tõenditest nähtub, et
3. aasta oktoobri eest tasus kostja 230 eurot,
4. aasta veebruari eest 150 eurot ning
5. aasta märtsi eest 200 eurot.
6. Kostja selgitas kohtule, et kui ta ongi tasunud hagejale aasta lõikes mõnel kuul väiksema summa, siis seetõttu, et kostja on maksnud hagejale elatist vabatahtlikult, mistõttu on iseseisvalt aasta lõikes jälginud, et hagejale makstava elatise summa jääks elatisekalkulaatori alusel makstava tuleva elatise piiridesse, mitte ei ületaks seda. Kohtu hinnangul on kostja selline seisukoht kohandatud kohtumenetluse tarbeks ega ühti kostja enda selgitustega hageja seaduslikule esindajale elatise vähendamise kohta eelpool märgitud kuudel. 4 2-26-7677
8. aprillil 2025 on kostja kirjutanud hageja seaduslikule esindajale on järgmised: „Kõik arved mis ma sinu laiskuse tõttu saan lähevad sinu enda taskust.“ (dtl 7);
9. aprilli
10. a ekiri: „Tundub, et sa oled otsustanud asjaga mitte tegeleda ja sinupoolt siis jätku ei tule? Lepingu ette valmistamise arved tasud sina ja eks ma siis pean eelnevalt alustatud viisil asjaga edasi minema.“ (dtl 8);
11. mai
12. a e-kiri : „43,62 eurot on siis järgmisest rahast maha võetud, Põhjus sul teada ja on ka ette teavitatud.“ (dtl 9);
13. veebruar 2026: „/…/ Kohe peaks valmis saama korteri hindamine. Kuna sind ja sinu sõnu enam uskuda ja usaldada ei saa, siis võtan sinu arvele kantavast igakuistest summadest maha järjest neid summasi mis mulle sinu põhjustatud vimm ja viha tekitab. /…/. (dtl 10).
14. veebruar 2026: „/…/ Arvestan maha sulle kantavast rahast kuna sind ja sinu sõnu enam usaldada ei saa. Hindamis arve oli 400 ja sinupoolt tuleb tasuda
15. Seekord arvestasin maha 150 ja järgmise kuu peale jääb
16. Esmaspäeval peaksin kätte saama eksperthindamise ja siis liigub see kohe edasi juristi kätte. Tema samuti soovib oma töö tegemiseks ettemaksu. Ehk siis arvesta sellega, et mitme järgneva kuu jooksul tuleb maha arvamisi.“ (dtl 11).
17. Neist e-kirjadest (kirjalikest tõenditest) nähtub kostja sõnaselge selgitus, et ta arvestab elatisest maha ühisvara jagamisega seotu ning
18. veebruaril 2026 lausa hoiatab, et tasaarvestusi tuleb mitme järgneva kuu jooksul veelgi. Kostja ei selgita kuidagi, et tema arvates on tal õigus tasuda ebaregulaarselt erinevaid summasid seetõttu, et kokku liites annab see tema hinnangul miinimumsuuruses elatise.
19. Elatise tasaarvestamine ei ole lubatud teise lapsevanema vastu suunatud nõudega (VÕS § 200 lg 1 p 1). VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuseks vaja, et kaks isikut oleks kohustatud maksma teineteisele rahasumma. Sel juhul võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Praegusel juhul ei ole hageja (lapse) ja kostja (tema isa) vahel ühtegi sellist nõuet, mida tasaarvestada. Seda on kohtule kinnitanud ka kostja ise.
20. Ka on kostja arusaam, et elatise suurust arvestatakse kokku liidetult (summeeritult) mitmete kuude peale, ekslik. Elatis on perioodiline makse, mida tasutakse kord kuus lapse jooksvate kulude katteks ning lapse kuludega peamiselt tegeleval vanemal peab olema teadmine elatise suuruse osas igas kuus ning võimalik arvestada tavapäraselt vähemalt miinimumelatise igas kuus. Riigikohus on
21. märtsi
22. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-6713 selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-, haridus- ja transpordikulude katmiseks). Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning sätestanud

§ 100

lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest ette (otsuse p 23). Seega ei ole ülalpidamisnõue tasaarvestatav.

1. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist alates
2. oktoobrist 2025 vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo 26.06.2013, nr 3-2-1-78-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Praegusel juhul ei ole küsimus selles, kas elatise tasumine alates
3. oktoobrist 2025 on kostja jaoks ebamõistlikult koormav, sest kostja ei ole sellele tuginenud.
4. Õige on hageja arvutuskäik selle kohta, et kostja on arvestades elatise miinimummäära ja kohtu eelnevaid selgitusi tasunud elatist alates
5. oktoobrist 2025 vähem kokku 212 eurot 72 senti (vt arvutuskäiku otsuse p-s 1.1). 5 2-26-7677
6. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda elatise võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Kostjal on elatise võlgnevus 212 eurot 72 senti. Kuna asja materjalidest nähtub, et pooled ei ole kokku leppinud kindlat elatise maksmise kuupäeva, siis arvestab kohus viivist võlgnevuse tekkimisele järgnevast kuust. Viivis on arvutatud järgnevalt:    
7. aasta oktoobri eest tasumata jäänud 34 euro 24 senti eest (
8. novembrist 2025 kuni
9. juunini 2026) on viivis 2 eurot 13 senti;
10. aasta veebruari eest tasumata jäänud 114 euro 24 sendi eest (
11. märtsist 2026 kuni
12. juunini 2026) on viivis 3 eurot 30 senti;
13. aasta märtsi eest tasumata jäänud 64 euro 24 sendi eest (
14. aprillist 2026 kuni
15. juunini 2026) on viivis 1 euro 30 senti. Seega on viivis kuni kohtulahendi tegemiseni 6 eurot 73 senti.
16. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendiga põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on sellise taotlus esitanud (dtl 32). Kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni elatise võlgnevuse kohase tasumiseni.
17. Hagejal peab olema kindlustunne, et kostja ülalpidamiskohustus on regulaarne, stabiilne ega sõltu kostja suvast, mistõttu on hageja pöördunud kohtu poole õigustatult. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse ja mõistab välja elatise miinimumsummas alates
18. aprillist 2026 M.E täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxx). 20.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Praegusel juhul ei ole kostja väitnud, et hageja oleks tema juures keskmiselt seitse kuni viisteist päeva kuus. Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja ja kostja koosveedetud ajaga.

1. Kohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel võtnud aluseks elatiskalkulaatori, mis on leitav: . Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Seega muutub elatis iga aastal

1. aprillil. Edaspidi tuleb kostjal endal elatiskalkulaatori abil välja selgitada elatise suurus alates
2. aprillist arvestades hageja perele makstava suure pere toetusega.
3. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
4. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatise maksmise viisiks selle kandmise iga kuu
5. kuupäevaks T.E arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxx makse selgitus „Elatis M.E“.
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna 6 2-26-7677 menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 7