Obsah (8)

§ 402§ 406§ 108§ 113§ 4034§ 94§ 416§ 415

Tsiviilasi nr 2-25-14944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

§ 402

tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust. 7. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

1. Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 10,79% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
2. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Hageja esitas 23.01.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et jääb selle juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning juhuks kui kohus leiab, et on, esitas ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (

§ 108

lg 1), mille kohaselt palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 15.03.2023 kuni 15.01.2026 summas 7735,35 eurot, millest põhiosa on 7049,10 eurot ja intressid 686,25 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Lisaks palub hageja ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Hageja on selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluse ja avalike andmebaaside põhjal.
2. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 221-13098, p 18 jj).
3. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte 3 järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mis on kostjale kätte toimetatud 04.04.2026. 14.

§ 108

lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 12 000 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 2076,32 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. 15. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 26.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine

§ 416rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

1. Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
2. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates 15.03.2023 osamaksest ning seisuga 15.01.2026 on sissenõutavaks muutunud põhiosa 7049,10 eurot ning põhiosa jääk on 2906,98 eurot, mis muutub tulevikus sissenõutavaks (maksed 15.02.2026 kuni 15.01.2027). Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
3. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (2076,32 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa makseid alates
4. juunist 2026 kuni
5. jaanuarini 2027 (1965,93 eurot), saab kohus seisuga
6. mai 2026 arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 7957,75 eurot (12 000 eurot – tagasimakstud 2076,32 eurot – tuleviku maksete põhiosa jääk 1965,93 eurot).
7. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).

1. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on 8,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
2. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga on põhjendatud 7957,75 euro ulatuses (sh mai 2026 põhiosa 237,88 eurot) ja intress (kohtuotsuse tegemise seisuga) 704,55 euro ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed on põhjendatud selliselt, et 15.06.2026 makse summas 242,67 eurot (põhiosa 239,15 eurot + intress 3,52 eurot), 15.07.2026 makse summas 244,50 eurot (põhiosa 241,41 eurot + intress 3,09 eurot), 15.08.2026 makse summas 245,50 eurot (põhiosa 242,84 eurot + intress 2,66 eurot), 15.09.2026 makse summas 246,92 eurot 4 (põhiosa 244,70 eurot + intress 2,22 eurot), 15.10.2026 makse summas 248,61 eurot (põhiosa 246,82 eurot + intress 1,79 eurot), 15.11.2026 makse summas 249,80 eurot (põhiosa 248,46 eurot + intress 1,34 eurot), 15.12.2026 makse summas 251,39 eurot (põhiosa 250,49 eurot + intress 0,90 eurot) ja 15.01.2027 makse summas 252,51 eurot (põhiosa 252,06 eurot + intress 0,45 eurot).
3. Ülejäänud osas s.o põhivõla 983,41 euro, kõrvalnõuete 2605,18 euro (laenuhaldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivis 2545,18 eurot) ja lepingujärgset viivisemäära ületava määra osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st
6. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
7. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot (ilma käibemaksuta).
8. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 831,85 eurot tasuda riigilõivu 910 eurot, mille hageja on tasunud.
9. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja seisukoha koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses summas 507 eurot.
10. Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 935,22 eurot (910 eurot + 507 eurot ja sellest 45%).
11. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5