KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-21373 Tsiviilasi N.G hagi Q.R-i vastu põlvnemise tuvas
) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 4362
(4)2-25-21373 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt PKS § 84 lg-le 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
- Kohus tuvastas, et kostja Q.R sündis 23.07.
- Q.R-il ei ole rahvastikuregistris andmeid isa kohta.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Lõike 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
- Ühtegi meest ei ole kostja isana rahvastikuregistrisse kantud. Poolte esitatud seisukohtadest selgub, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel olid suhted ajal, mil kostja eostati. Kostja seaduslik esindaja pidas võimalikuks, et kostja bioloogiliseks isaks on hageja.
- Kohus määras 09.04.2026 määrusega ekspertiisi bioloogilise suguluse hindamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) esitas kohtule 29.05.2026 ekspertiisiakti nr XXX bioloogilise suguluse hindamise kohta. Ekspertiisiaktis tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et hageja saab olla kostja bioloogiline isa 99,99999999% tõenäosusega (dtl 56-58). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja põlvnemine hagejast on tõendatud. Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise hagi ja tuvastab, et kostja põlvneb hagejast.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) §-de 2 ja 13 järgi kajastatakse põlvnemisega seotud perekonnaseisuandmed rahvastikuregistris. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks registriandmetes ning kostja sünniaktis. Kohus edastab lahendi pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks registripidajale.
- Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (vt RKTK 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12).
- Kohus selgitab, et käesolev kohtuotsus ei muuda vanemate hooldusõiguse kuuluvust ega ole hooldusõiguse andmetes muudatuste tegemise alus. Hagejal ei teki käesoleva kohtulahendi alusel kostja hooldusõigust. Kohus leiab, et lapse heaolu tagamiseks on äärmiselt vajalik, et hooldusõiguse, suhtlusõiguse ja elatisega seotud küsimused arutaksid vanemad enne võimalikku ühise hooldusõiguse tekkimist läbi neutraalse kolmanda isiku vahendusel. Vaidluse korral jääb hagejale võimalus pöörduda kostja hooldusõiguse saamiseks kohtusse hooldusõiguse taastamise avaldusega PKS § 1231 lg 3 järgi, mis sätestab, et vanemal on õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks vanematele ühiselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.
§ 164
lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lõike 1 1 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et 3
(4)2-25-21373 kostja on alaealine, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 19.
§ 178
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 4
(4)