Obsah (7)

§ 179§ 440§ 444§ 231§ 136§ 134§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2026, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-18197 Tsiviilasi I.E,

§ 179

lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Asjaolud

1. I.E, P.D ja I.S esitasid 29.10.2025 Pärnu Maakohtule hagi põlvnemise vaidlustamiseks ja avalduse põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust.
2. Kohus 06.01.2026 määrusega võttis menetlusse I.E, P.D ja I.S hagi M.W vastu põlvnemise vaidlustamiseks ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagile. Sama määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-25-18197 I.E, P.D ja I.S avalduse põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust.
3. Kostja 12.01.2026 vastuses teatas, et tunnistab hagi õigeks.
4. Hagejad 10.02.2026 teatasid, et ei näe vajadust täiendavate menetlustoimingute tegemiseks käesolevas asjas, paluvad kohtul tuvastada, et kostja ei ole hagejate bioloogiline isa, ning teha vastav otsus, mille alusel kustutatakse isakanded hagejate sünniandmetest.
5. Kohus 29.04.2026 kohustas menetlusosalisi teatama kas pooltel on võimalik korraldada nende bioloogilise suguluse hindamine kohtuväliselt ning mis ajaks võiks ekspertiisiakt valmida. Juhul, kui poolte hinnangul ei ole võimalik nende bioloogilise suguluse hindamise läbiviimine kohtuväliselt, tuleb kohtule määruse resolutsiooni p 1 märgitud tähtaja jooksul teatada kelle kanda peaksid jääma ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud. Samuti andis kohus pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks.
6. 04.05.2026 kostja kinnitas kohtule, et on hagejatega jõudnud kokkuleppele bioloogilise suguluse hindamiseks kohtuväliselt ning broneeritud on ühine aeg proovide andmiseks. Ekspertiisiakti prognoositava valmimisaja lubas kostja teatada kohtule esimesel võimalusel pärast proovide andmist.
7. 13.05.2026 andsid hagejad kohtule teada, et käisid ühiselt koos kostjaga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis
8. mail. Neile antud info kohaselt valmivad tulemused hiljemalt 30 päeva jooksul. Kinnituse proovide andmise kohta esitas kostja kohtule 18.05.2026 kes muuhulgas teatas, et ekspertiisiakti prognoositav valmimisaeg on 30 päeva jooksul alates proovide andmisest. 2
9. 20.05.2026 esitasid hagejad kohtule DNA analüüsi tulemused. Ekspertiisi tulemusena on leitud, et:
10. M.W (ik XXX) ei saa olla I.E (ik XXX) bioloogiline isa.
11. M.W (ik XXX) ei saa olla P.D (ik XXX) bioloogiline isa.
12. M.W (ik XXX) ei saa olla I.S (ik XXX) bioloogiline isa. Seega on tõendatud, et hagejad ei põlvne kostjast ning hagejate hagi saab rahuldada. Kohtu põhjendused
13. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ). 11.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt

§ 444

lg-le 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 12. Kohus ei ole

§ 440

lg 4 kohaselt põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga, kuid saab õigeksvõtu avaldust arvestada tõendite vaba hindamise käigus.

§ 231

lg 2 näeb ette, et abielu- ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Perekonnaasjades ei saa kohus otsust teha üksnes poolte väidetele ja esitatud asjaoludele tuginedes.

1. Kohtu hinnangul on käesolevaks esitatud piisavad tõendid selleks, et hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
3. I.E, P.D ja I.S sünnitunnistusele on nende isana kantud M.W. Hagejate selgitusel tulenes see sellest, et nende sündimise ajal oli M.W abielus hagejate emaga. Kostja ei olnud vastu, et annab lastele oma nime. Kostja on teadnud algusest peale, kes on laste bioloogiline isa. I.E sai oma bioloogilise isa isiku teada 2024 aasta jõulude ajal, P.D ja I.S pärast bioloogilise isa surma. Hagejad soovivad, et tuvastataks, et I.E, P.D ja I.S ei põlvne M.W-st ning ebaõiged on sünniakti tehtud kanded, mille kohaselt M.W on I.E, P.D ja I.S isa.
4. Kostja hagile vastu ei vaidle, vaid 12.01.2026 vastuses hagile märkis, et võtab hagi täielikult õigeks ning tunnistab hagiavalduses enda vastu esitatud nõuded põhjendatuks. Kostja nõustub hagejate faktiväidetega täielikult, sh, et ei ole laste bioloogiline isa, teadis seda alates nende sünnist ja andis neile oma nime omal nõusolekul. Nõustub kõigi hagejate taotlustega, sh et tunnistatakse, et ta ei ole laste isa ja sünniaktide kanded on ebaõiged.
5. Kohtule on esitatud 18.05.2026 ekspertiisiakt nr 26T-GL
6. Ekspertiisiakti, kohaselt tõenäosus, et M.W on I.E bioloogiline isa, on <0,000000001%; tõenäosus, et M.W on P.D bioloogiline isa, on <0,000000001% ja tõenäosus, et M.W on I.S bioloogiline isa, on <0,000000001%.
7. Eeltoodule tuginedes kohus rahuldab hagi.
8. Kohus tuvastab, et I.E, P.D ja I.S ei põlvne M.W-st ning ebaõiged on sünniaktidesse tehtud kanded, mille kohaselt M.W on I.E, P.D ja I.S isa. 3 Tsiviilasjas hind, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 136

lg 1 ütleb, et kohus võib hagi hinna määrata, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagejad hagihinna määramisel eksinud ning määrab ise hagihinna. 21. Kohtule on esitatud hagi nõudes tuvastada et I.E ei põlvne M.W-st, P.D ei põlvne M.W-st ja I.S ei põlvne M.W-st. Ehk igal hagejal on iseseisev nõue M.W vastu, mitte ei ole kohtule esitatud hagejate ühine nõue sama kostja vastu. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik hagejate nõudeid

§ 134lg 1 alusel liita vaid iga hageja nõude pealt tuleb riigilõiv arvestada eraldi.

Arvestades, et iga hageja on esitanud isaduse vaidlustamise nõude, mis on mittevaraline nõue, on iga hageja esitatud nõude puhul hagi hinnaks 3500 eurot. Kohus eeltoodust tulenevalt määrab asjas hagihinna järgnevalt: I.E nõudes M.W vastu 3500 eurot; P.D nõudes M.W vastu 3500 eurot; I.S nõudes M.W vastu 3500 eurot. 22.

§ 164

lg 1 ütleb, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda. 23.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõike 7 ja 9 järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

1. Kohus on eelpool selgitanud, et hagi esitamisel tulnuks igal hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõiv 420 eurot ehk 3 x 420 eurot, kuid tasuti 1 x 420 eurot. Koos hagiga kohtule esitatud maksekorralduses tuvastas kohus, et riigilõivu summas 420 eurot tasus hagi esitamisel I.E. Kuivõrd P.D ja I.S ei ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu, kohus rahuldas hagi ehk sh P.D ja I.S nõuded ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, tuleb nii P.D-lt kui I.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigilõiv, kummaltki summas 420 eurot.
2. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (

§ 179lg 5).

Käesolev kohtuotsus ei kuulu viivitamatult täitmisele ning välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 26.

§ 179

lg 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.

§ 179

lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. 4 28. Kuna

§ 164

lg 1 tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 5