Obsah (8)

§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-147214 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi Xi vas

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled 2/5 kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus on pooltele 25.06.2026 kohtunõudes selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-le 1 vastavalt.
2. VÕS § 421 kohaselt on VÕS
3. peatüki
4. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromisslepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
5. Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
6. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 26.04.2024 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%.
7. Lepingu kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr 46,99%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (46,45%).
8. Kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
9. Antud juhul ei sõltu kompromissi kehtivus kohtu hinnangul sellest, kas krediidilepingu sõlmimisel olid täidetud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks, st kas krediidiandja veendus, et kostja on krediidivõimeline.
10. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
11. Hageja esitatud asjaolude kohaselt sai kostja laenu 2000 eurot ning on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 404,67 eurot. Kostja tehtud tagasimaksed arvestas hageja 335,18 euro ulatuses põhiosa katteks ning 69,49 euro ulatuses intressi katteks. Hageja on 3/5 arvestanud intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. Seega on hageja arvestanud kõik kostja maksed üksnes põhivõlgnevuse ja seadusjärgse intressi katteks.
12. Kompromisslepinguga tunnistab kostja põhinõuet 1664,82 eurot, VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras arvestatud intressinõuet ja perioodi 21.05.2026 – 10.06.2026 eest põhivõlgnevuse osalt 582,02 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras arvestatud viivisenõuet 3,40 eurot.
13. Eeltoodut arvestades ei tunnista kostja kompromissilepinguga hageja nõudeid VÕS § 4 403 lg-s 7 sätestatust suuremas ulatuses, mistõttu ei ole alust kahelda kompromissi kehtivuses.
14. Kohus leiab seega, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

19. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 20. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 21. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 22.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud, jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

1. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 142,50 eurot hageja arvelduskontole nr EE
2. 24.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (

§ 150lg 3).

1. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 285 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada 4/5 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 142,5 eurot, hageja arvelduskontole nr EE
2. 26.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja

§ 661

lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 5/5