Obsah (8)

§ 5§ 340§ 3§ 371§ 372§ 168§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 26. juuni 2026. a, Kuressaare Tsiviilasi C.R hagi L.W, P.E.K C.G vastu Menetlustoiming Menetlusosali

) § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi

§ 5lg 1 järgi ka menetletakse.

Ebaselge nõude puhul jääb kohtule ning kostjatele arusaamatuks, mida hageja tegelikkuses taotleb. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja nõue praegusel kujul hageja taotletavat eesmärki saavutada. 3. Kohus on seisukohal, et esitatud hagiavaldus on hulgipuudustega. Kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus

§ 340

¹ lg 1 kohaselt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohtule esitatud hagiavalduse puudused on sedavõrd ulatuslikud, et sisuliselt tuleb hagejal esitada täiesti uus hagiavaldus, seega ei pea kohus otstarbekaks anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
2. Pärimisseaduse (PärS) § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
3. Iseenesest on võimalik hagi esitamine annaku üleandmiseks kohustamiseks. Tulenevalt PärS § 57 lg 1 teisele lausele tuleb annaku täitmise nõue esitada kõigi pärijate vastu. Annaku täitmise kohustus lasub kõigil pärijatel. Hagi on suunatud kahe pärija (C.G, L.W) vastu. Pärijad peavad olema kaasatud kostjatena, v.a kui hageja selgitab ja tõendab, miks nõue ei ole suunatud kõigi pärijate vastu.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole tingimata vajalik, et hagi esitatakse kõigi pärijate vastu, kui mõni pärijatest on väljendanud nõusolekut anda vabatahtlikult annaku üleandmiseks vajalikud tahteavaldused. Siiski selgitab kohus, et kinnistu omandi üleandmiseks on vaja pärijate ühiseid tahteavaldusi. Eelnev tähendab, et kui üks pärija ei anna hiljem vabatahtlikult annaku üleandmiseks vajalikke tahteavaldusi, siis ei saa hageja asjas 2 2-26-8668 tehtava kohtulahendi alusel annaku täitmist kõigilt pärijalt nõuda. Seda juhul, kui hageja otsustab hagi esitada vaid L.W ja C.G vastu. Lisaks on S.N samaaegselt alaealise esindaja ja pärija (potentsiaalne kostja), mis võib tekitada huvide konflikti.

1. Samuti märgib kohus, et hagejal tuleb kinnisasja üleandmiseks taotleda kohtult, et kostjad annaksid nii asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse kinnisasja omandiõiguse üleandmiseks kui nõusolekud kinnisasja senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hageja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kuivõrd pärijad peavad tahteavaldused andma ühiselt, siis tuleb hagejal ka ühiste tahteavalduste andmist taotleda.
2. Täiendavalt märgib kohus, et hagilt hinnaga 200 000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 2520 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 20 eurot.
3. Kui hageja soovib esitada hagi annaku üleandmiseks, tuleb esitada uus hagiavaldus, kus on esitatud selge nõue, märgitud kõik andmed pärandaja, pärijate ning annakusaajate ja testamendi kohta, samuti märgitud kõik andmed annakuks oleva kinnistu kohta. Kohus ei otsi ise andmeid avalduse lisadest. Kui alaealise C.R vanemad soovivad kohtu nõusolekut tehingute tegemiseks, tuleb kohtule esitada vastav avaldus kohtu nõusoleku saamiseks. Kuna annaku üleandmine annakusaajale ei kujuta endast pärandvara jagamist pärijate vahel, ei saa käesolevas olukorras pidada tehingut selliseks, mis nõuab kohtu eelnevat nõusolekut PKS § 188 lg 1 tähenduses. Võttes arvesse, et üheks pärijaks on ka alaealise ema, tuleb avaldajal kaaluda, kas ta soovib erieestkostja määramist (sel juhul märkida, kes määrata erieestkostjaks) või tahteavalduste asendamist (sel juhul peavad avalduses sisalduma tahteavaldused sellise täpsusega, et nende alusel oleks võimalik notariaalse lepingu sõlmimine ja kinnistusraamatu kannete tegemine).
4. PärS § 56 lg 1 kohaselt annab annak selle saajale nõudeõiguse. Kohus märgib, et üldjuhul annakusaajal ega pärijatel ei ole võimalik kohustada teist annakusaajat, kellele on antud pärandvara kasutamise õigus, sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. 11.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui avaldus ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. 12. Tulenevalt

§-st 372 lg 4, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hagi oli esitatud elektrooniliselt, siis kohus seda hagejale ei tagasta. 13. Vastavalt

§ 372

lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 14. Juhindudes

§ 168lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

15. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 20 eurot, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus taotleda peale menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumist tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamist (märkida tagastamise taotlusesse 3 2-26-8668 vähemalt, millal ning kelle kontolt on riigilõiv tasutud ning kelle kontole tagastada ning konto number). (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4