Obsah (8)

§ 407§ 413§ 459§ 445§ 468§ 173§ 162§ 164

2-26-6538 KOHTUOTSUS EESTI VABAR. NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-6538 Tsiviilasi G

§ 407järgi õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue saadeti elektrooniliselt kostja e-posti aadressile , mille kostja ise kohtule avaldas. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud, aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 314 1 lg 2 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva möödumisest saatmisest, s.o 24.04.

1. a. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtaeg 14.05.
2. a. Kostja määratud tähtajaks ega ka hiljem hagile ei vastanud. Hagejad avaldasid hagiavalduses, et nad on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja hagile ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. 2 2-26-6538 4.1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning võimalik hagejate nõusolekul tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtule ei ole teada

§ 407

lg-s 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis tagaseljaotsuse tegemise välistaksid. 4.

1. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad, G.L ja T.H, on kostja W.N-i ja T.Z-i ühised alaealised lapsed, sh G.L sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel seega
2. aastane) ja T.H sündinud xxxxxxxx. a (hetkel seega
3. aastane). Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad oma isa T.Z-i juures. Kostja elab eraldi ja hagejate kasvatamises ei osale ning hagejad kostja juures ei viibi. Tartu Maakohtu 07.02.
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitati hagejate, G.L-i ja T.H, ning kostja, W.N-i (endise nimega T.Z), vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksab kostja alates 03.06.
5. a hagejatele elatist kummalegi 75 eurot kuus. Kohtumäärus jõustus 07.02.
6. a. R. andmetel olid kostja W.N ja T.Z abielus, aga abielu lahutati
7. aastal. Mõlemad vanemad on pärast seda uuesti abiellunud, sh on T.Z alates 27.07.
8. a abielus S. T.Z-iga ja kostja W.N on alates 07.06.
9. a abielus R. W.N-iga. T.Z-il lisaks hagejatele rohkem lapsi ei ole, aga kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, xxxxxxxxxx. a sündinud D. W.N. Hagejad taotlevad hagis, et kohus suurendaks Tartu Maakohtu 07.02.
10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida kostja peab hagejatele maksma, ja mõistaks alates hagi esitamisest, s.o alates 22.03.
11. a kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus. 4.3.

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. R. on asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (R. 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 12). Poolte kompromissi sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 nägi ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

1. a määrusega oli alates
2. jaanuarist
3. a kehtestatud kuutasu alammääraks 500 eurot. Seega oli kompromissi sõlmimise ajal miinimumelatis vastavalt siis kehtinud PKS § 101 lg-le 1 ühe lapse kohta 250 eurot kuus. 07.02.
4. a kompromissiga leppisid pooled kokku kostja poolt elatise maksmise 75 eurot ühe lapse kohta kuus ehk alla kehtinud miinimummäära. 01.01.
5. a jõustus PKS muudatus, millega muudeti alaealisele elatise maksmise regulatsiooni. Alates 01.01.
6. a kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla 3 2-26-6538 väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõiked 3 kuni 7 sätestavad elatise arvutamise reeglid alljärgnevalt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
8. aprillil. - Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. - Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Võttes arvesse, et hagejatele makstakse lapsetoetust, mis vastavalt PHS § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, hagejate perele makstakse lasterikka pere toetust, mis jaguneb nelja lapse vahel, ja seda, et hagejad kostja juures ei viibi, ning hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat, siis kujuneb PKS § 101 alusel arvutatud elatise suuruseks alates 01.01.
9. a kuni 31.03.
10. a kummalegi hagejale 273,62 eurot kuus ja alates 01.04.
11. a kummalegi 290,50 eurot kuus. Seega on elatise miinimum tõusnud võrreldes
12. aastaga, kui pooled elatise maksmise osas kompromissi sõlmisid. Võib eeldada, et lapse igakuised vajadused on vähemalt kahekordse miinimumelatise suurused ja seega saab järeldada, et hagejate vajadused on suurenenud. Hagejad nõuavad miinimumsumma. elatise suurendamist summani, mis jääb alla kehtiva elatise PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa üksnes mõjuval põhjusel. Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud ega tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust elatise väljamõistmist väiksemas ulatuses kui hagejad nõuavad. 4.
13. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja muudab Tartu Maakohtu 07.02.
14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida kostja peab hagejatele maksma, ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 22.03.
15. a kummalegi 200 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Hagejate esindaja taotlusel määrab kohus

§ 445

lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta nende isa T.Z-i pangakontole ja igakuist elatist tuleb maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 4 2-26-6538 4.5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 1 näeb erisusena ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud puhul on tegemist alaealiste ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5