← Eesti

2-26-107585/9

Obsah (9)§ 150§ 487§ 428§ 430§ 173§ 168§ 174§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-107585 Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENUSED hagi X va

§ 150lg-st 8.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 02.04.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 179,16 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 07.04.2026 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 12.04.2026 vastuväite. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 11.05.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
  2. Kuivõrd vastuväites avaldas kostja soovi tasuda võlgnevus osamaksetena, määras Harju Maakohus pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.
  3. Pooled esitasid 07.07.2026 kohtule kompromissilepingu.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatud kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§ 487sätestatu kohaselt.

5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike 2/4 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohus on 12.06.2026 kohtunõudes selgitanud pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi ning pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on tagajärgedest teadlikud. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

8. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 11.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kokku lepitud kompromissisumma, mille kostja kohustub hagejale tasuma, sisaldab ka hageja menetluskulusid. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

  1. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 32,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole EE
  2. 13.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (

§ 150lg 3).

14. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 65 eurot. Kuivõrd

§ 150

lg 3 kohaselt ei 3/4 kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele, jätab kohus hageja riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata. 15.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja

§ 661

lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale esitada määruskaebust. 16.

§ 150

lg 8 kohaselt võib riigilõivu tagastamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Hageja taotles 32,5 euro tagastamist. Seega ei saa riigilõivu tagastamata jätmise peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.