Elatiskalkulaatori põhjal kujuneb elatise summaks eelnevat silmas pidades kahe lapse osas kokku 321,84 eurot kuus (so 160,92 eurot ühe lapse kohta). 3 Kostja praegune sissetulek ei võimalda tal tasuda elatist hagejate nõutud summas, sest hetke seisuga kostjal töökoht ja sissetulek puuduvad (kostja on arvel Eesti Töötukassas). Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on 4 tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on märkinud, et on kandnud perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 laste ema pangakontole elatise makseid kokku summas 4754 eurot (dtl 22-23), s.o 396,17 eurot keskmiselt kuus, mis teeb ühele hagejale ca 198 eurot kuus. Kuna nimetatu ei vasta miinimumulatusele ning hagejad on ka vaidlustanud, et kostja poolt kõik tasutud summad oleksid käsitletavad elatise tasumisena, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 6.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga Kostja on oma vastuses viidanud, et lapsed viibivad temaga keskmiselt enam, kui seitse ööpäeva kuus. Kohus on oma 20.02.2026 kirjas selgitanud, et
lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta (dtl 45-49). Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise või kindla kokkuleppe olemasolu kohta. Kohus selgitab, et kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja juures tulevikus viibida. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et isegi kui hagejad viibivad regulaarselt kostja juures üle nädala reedest kuni pühapäevani, siis teeb see olenevalt kuust kokku 4-6 ööpäeva. Nimetatud ööpäevade arv ei anna aga alust elatise suuruse vähendamiseks. 5 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale, s.h et kostjal puudub töökoht ja sissetulek ning kostja on arvel Eesti Töötukassas. Kohus on oma 20.02.2026 kirjas (dtl 45-49) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist hagejale nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning andmeid ja dokumente kostja varalise seisundi kohta. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 01.08.2025 kuni 28.02.2026 olnud kostjal sissetulekuid kokku 14 877,38 eurot, s.o keskmiselt 2479,56 eurot kuus (dtl 56-91). Kostja on saanud töötasu ja lõpparve EVENTTENTS AS-lt, samuti nähtub sissetulekuna mitmeid sularaha sissekandeid erinevates summades (nt 650 eurot, 500 eurot, 1000 eurot). Esitatud arveldusarvelt nähtub ka, et kostja omab kontot ka mikrokogumise jaoks, millelt on väljamakseid oma kontole tehtud. Viidatud konto väljavõtet ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja on selgitanud kohtule, et ta omab kahte sõidukit, mille hinnanguline väärtus on ca 100 eurot. Ühtegi tõendit sõidukite võimaliku väärtuse osas ei ole kostja aga kohtule esitanud. Kostja on märkinud oma igakuisteks kulutusteks: kostja ja laste elukindlustus igakuiselt ERGO-s 72,87 eurot, kostja elukoha kulud keskmiselt 531,27 eurot (s.o oktoober – 495,97 eurot, november – 620,90 eurot, detsember – 637,42 eurot, jaanuar – 599,55 eurot, veebruar – 833,80 eurot). Ühtegi tõendit nimetatud kulude osas ei ole kostja kohtule esitanud, kuid on märkinud, et kostja elukoha jm kulusid on aidanud tasuda kostja elukaaslane. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud kostjal tekivad. Samas ei saa pidada kostjat varatuks ega isikuks, kellel sissetulek üldse oleks puudunud või võimalust sissetulekut saada puuduks. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et kostja on võetud töötuna arvele 30.09.2025 (dtl 93). Samas ei ole kostja kohtule esile toonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, mis takistab kostjal uue töökoha leidmist. Kostja ei ole töövõimetu ning üksnes töötuks olemine ei vabasta kostjat hagejate ülalpidamiskohustusest. Kostja on ise välja toonud, et ta omab praktika käigus omandatud teadmisi ehituse valdkonnas ning hetkel omandab kostja läbi Töötukassa autojuhi kutsetunnistust. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle 6 vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
alusel ning hagejate elatise nõue alates hagiavalduse esitamisest, s.o 19.12.2025, on põhjendatud miinimummääras. 8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise alates 01.01.2025 kuni 01.01.2026 summas 5600,60 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus loeb tõendatuks, et hagejate seaduslik esindaja on kostjalt elatist küsinud nii aprillis 2025, septembris 2025, kui ka oktoobris 2025 (dtl 98). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et tagasiulatuv elatise periood saab lõppeda 18.12.2025, mitte 01.01.2026, kuna hagiavaldus esitati kohtusse 19.12.
Elatise summad tuleb tasuda hageja taotlusel hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 15.kuupäevaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.