KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Gerly Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-143376 Tsiviilasi Hooneühistu Luited hagi Osaühing F

) ja tulundusühistuseaduse (TÜS) omavahelisest kohaldamisest. 14.

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistule küll TÜS-is sätestatut, kuid seda vaid juhul, kui

-ist ei tulene teisiti.

§ 1

lg 3 sätestab erisuse, mille kohaselt vastutab hooneühistu oma kohustuste eest vaid oma varaga ning põhikirjaga ei saa liikmetele panna täielikku isiklikku vastutust ega lisavastutust. See tähendab, et TÜS § 37 lõikes 1 toodud põhimõte, kus uus liige vastutab ka enne tema liikmeks saamist tekkinud kohustuste eest, ei laiene hooneühistu liikmetele, kuna

-i erisäte välistab liikmete täiendava vastutuse ühistu ees.

ei sisalda erisätet, mis paneks uuele liikmele seadusjärgse vastutuse eelmise liikme sissenõutavaks muutunud liikmemaksuvõlgade eest. 15.

§ 11

lg 1 p 4 sätestab hooneühistu liikme kohustuse tasuda liikmemaksu

§-s 13 kindlaksmääratud ulatuses. Kuna liikmemaksu tasumine on rahaline kohustus, tekib liikme ja ühistu vahel iseseisev võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tähenduses, mis tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui liige viivitab tasumisega, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 kohaselt. Vastavalt VÕS § 186 p-le 1 võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. 16.

§ 8

lg 2 kohaselt peab liikmesuse loovutamise tehing olema notariaalselt tõestatud ning

§ 8

lg 5 järgi loetakse liikmesus loovutatuks alates kande tegemisest äriregistrisse.

1. Hageja tugineb 24.01.2022 sõlmitud notariaalsele hooneühistu liikmesuse müügilepingule, millega Foreva Veod OÜ müüs kostjale liikmesuse boksides 26, 63, 86, 103, 104, 108,
2. Lepingu punktis 2.2 müüja ja ostja leppisid kokku, et kõik lepingu esemeks oleva liikmesusega seotud õigused ja kohustused lähevad üle ning loetakse loovutatuks ostjale käesoleva notariaalse tõestamise hetkest. Hageja järeldab sellest, et ostja (kostja) võttis üle ka kõik müüja varasemad kohustused.
3. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Nimetatud lepingupunkt ei kujuta endast kehtivat kohustuse ülevõtmise kokkulepet võlausaldaja (hageja) suhtes. Tegemist on üksnes müüja ja ostja vahelise kokkuleppega, mille suhtes hooneühistu kui väidetav võlausaldaja ei ole lepingupooleks. Vastavalt VÕS § 175 lõikele 2 eeldab kohustuse ülevõtmine võlausaldaja nõusolekut. Sellist nõusolekut ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 sätestab, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud säte väljendab tsiviilõiguses kehtivat eraldatuse ja määratletuse põhimõtet, mille kohaselt ei piisa õiguste ja kohustuste kogumi üleminekuks vaid ühest üldisest kokkuleppest, vaid iga objekt peab olema eraldi käsutustehingu esemeks. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul üldsõnaline kokkulepe „kõigi õiguste ja kohustuste“ ülemineku kohta ilma täiendava konkretiseerimiseta ja võlausaldaja nõusolekuta kaasa tuua konkreetsete võlgnevuste üleminekut kostjale.
4. Hageja tugineb nõude alusena ka põhikirja punktile 16, mille kohaselt liikme õigused ja kohustused tekivad liikmesuse võõrandamise lepingu sõlmimise hetkest, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul ei toeta nimetatud põhikirja säte hageja tõlgendust, mille kohaselt läheksid uuele liikmele automaatselt üle ka varasemad rahalised kohustused. Viidatud säte reguleerib üksnes liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimise aega uue liikme suhtes alates lepingu sõlmimisest, mitte aga varasemate võlgnevuste üleminekut. Kohus leiab ka, et põhikiri ei saa ilma seadusliku aluseta tekitada automaatset võla üleminekut eelmise omaniku rahaliste rikkumiste eest. 4 2-22-143376
5. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal seadusest, põhikirjast või lepingust tulenev kohustus tasuda eelmise omaniku perioodil tekkinud liikmemaksu võlgnevusi. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
6. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
7. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kokku summas 846 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja kulu ajalise arvestusega 4,5 tundi, tunnitasuga 150 eurot ja 170 eurot). Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
8. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 693+153 = 846 eurot.
9. Vastavalt kostja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerly Kask kohtunik 5