Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-19-7974 (menetlus nr 3) Tsiviilasi G.U kohustus

§ 175

lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

1. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
2. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga. Võlgnik on teeninud töötasu ja teinud võlausaldajatele oma võimaluste kohaselt
3. a,
4. a,
5. a ja
6. a väljamakseid. Võlgnik on aruannetes korduvalt märkinud, et peab ülal kolme last ning töötab juuksurina. Aruannetest nähtub, et võlgniku keskmine sissetulek jääb 1000 euro piiresse kuus, millest ligikaudu veerand kulub juuksurina töötamisega seotud rendikuludele ning ülejäänu muudele kuludele. Võlgnik kogu menetlus käigus hüvitanud võlausaldajatele 991,80 eurot ja seda olukorras, kus enamus kuudel ta seda sissetuleku väiksust ja kolme ülalpeetava olemasolu arvestades üldse tegema ei oleks pidanud. Kohtu hinnangul on võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust ja kolme ülalpeetava olemasolu, teinud proportsionaalseid makseid nõutud ulatuses.
7. Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (

§ 173lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt pidanud otsima endale tasuvama töö.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-1124696, p 19). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töö ja sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab 3 2-19-7974 ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.

1. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.
2. Lisaks võtab kohus arvesse, et enamus G.U pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Nõuete aluseks on suuresti jõustunud maksekäsu määrused, mis vastavalt selleaegsele praktikale tähendas automaatset nõude tunnustamist. See tähendab aga, et kohus ei ole nõuete aluseks olevate lepingute puhul sisuliselt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja lepingute kehtivust ega teinud kindlaks, kas võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult peale põhivõla muid summasid ning kui suur võis nõude esitamise ajal põhivõla tegelik jääk olla (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tulnuks ka kõik võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tasutud summad arvestada põhivõla katteks).
3. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
4. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-093606, p 22).
5. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

17. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 172lg 4 teine lause).

18. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

19. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega (

§ 177lg 1).

20. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 4