← Eesti

2-26-13864/3

Obsah (11)§ 150§ 661§ 430§ 432§ 371§ 428§ 173§ 168§ 174§ 433§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-13864 Tsiviilasi X hagi Y ja W vastu võlgnevu

§ 150

lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 kohus määraks tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ja kanda 455 eurot X (registrikood xxxxx) arveldusarvele nr XXXXXX (AS LHV Pank). 2.6. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et pooled loobuvad

§ 661

lg-s 4 alusel kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumäärusega. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 2.7. Pooled kinnitavad, et hoiavad kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Pooled märgivad, et nad on teadlikud

§ 430

sätestatud asjaoludest ja

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  2. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 455 eurot X arvelduskontole nr XXXXXX.
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-
  4. Asendada jõustunud määruse avaldamisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätta nende isiku- ja registrikoodid avalikustamata. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa määrusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. X (hageja) esitas 26.06.2026 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja W (kostja II) vastu.
  6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 21.10.2024 kapitalirendilepingu nr 1089515887, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 7889 eurot ning kostja I kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 2,917% kuus. Hageja ja kostja II, kes on ühtlasi kostja I juhatuse liige, sõlmisid 21.10.2024 lepingust nr 1089515887 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille alusel vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 15 778 eurot. Kostja I ei tagastanud laenu ega tasunud intressi maksegraafikus toodud tähtaegadeks, mistõttu ütles hageja lepingu 04.06.2026 erakorraliselt üles. 3/5
  7. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 7190,83 eurot, intressi 137,61 eurot, muud kõrvalnõuded 25 eurot, 09.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 115,48 eurot ja viivise 0,4% põhinõude tasumata osalt päevas alates 10.06.2026 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 6912,74 eurot.
  8. Pooled esitasid 06.07.2026 kohtule kompromissilepingu.
  9. Kohus palus 07.07.2026 kohtunõudes pooltel komproimissi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.
  10. Hageja selgitas 08.07.2026, et kapitalirendilepingu lõppemisel palus hageja 05.06.2026 kostjatel liisingueseme tagastada, kuid kostjad andsid teada, et liisinguese on õnnetuses hävinud. Sellest tulenevalt ei ole liisingueseme tagastamine enam võimalik ning hageja nõudis hagiavaldusega kostjatelt tekkinud võlgnevuse tasumist.
  11. Kohus leiab, et hagiavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) nõuetele ja ei esine

§ 371lg 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Kohus võtab seega hagiavalduse menetlusse. 8. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 9. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 10. Kohus leiab seega, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 12. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4/5 13. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 14.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

15.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 16. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole nr XXXXXX. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot. Kohus tagastab seega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXX. 17.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Määruse peale, millega kohus hagi menetlusse võttis, ei saa esitada määruskaebust. Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja

§ 661

lgst 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust. 18.

§ 462

lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. 19. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et kompromissi tingimused on konfidentsiaalsed, ning et kolmandatele isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus jõustunud määruse avaldamisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätab nende isiku- ja registrikoodid avalikustamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.