KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind Menetluse liik Harju Maakohus Ta

) § 3111 lg 51 20.03.2026 ja kostjale Qle kätte postkasti jätmisega 24.03.2026 kooskõlas

§ 326lg 1.

5.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse

§ 407

lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

1. Kohus leiab, et hageja nõue kostja YY vastu on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. 7.
2. XX sõlmis koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga ning Qga 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu tähtajaga kuni 12.06.
3. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.
4. Hageja nõudis ülesütlemiskirjas võla tasumist hiljemalt 17.07.
5. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. 7.
6. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule viivise (leppetrahvi) summas 0,1%. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhiosalt 5975 eurolt alates 18.07.2025 kuni 07.03.2026 summas 1160,15 eurot. 7.
7. Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 3

§ 407

lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 8.1. Kohus leiab, et hagiavaldus Q vastu õiguslikult põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. 8.2. Kohus lähtub asja lahendamisel

§ 407lg 1 alusel Q poolt omaksvõetuks loetud järgmistest asjaoludest: 8.2.1.

Hageja sõlmis koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga (kostja 1) ning Qga (käendaja või kostja 2) 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu (leping). Leping jõustus allkirjastamisel ja oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.06.

1. 8.2.
2. Lepingu punkt 4.1 kohaselt tasus hageja kostjale 1 ettemaksuna allahindlust summas 5000 eurot käibemaksuta, s.o 6000 eurot koos 20% käibemaksuga. Lepingu punkt 5.1 näeb ette, et kui kostja 1 rikub lepingut või leping lõpetatakse ennetähtaegselt, on hagejal õigus nõuda ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa tagasi. 8.2.
3. Lepingu punkt 2.3 kohaselt kohustus kostja 1 ostma turustajalt vähemalt 30 000 liitrit hageja turustatavaid tooteid aastas ja vähemalt 500 liitrit kuus kogu lepingu kehtivusajal. Ostukohustuse täitmist jälgiti hageja poolt kostjale 1 väljastatud igakuiste krediidiarvete ja arvestuste alusel, milles kajastati tegelikult ostetud kogused (lepingu punkt 4.2.1). Kostja 1 ei ole neid krediidiarveid ega arvestust kunagi vaidlustanud. 8.2.
4. Kostja 1 ei täitnud lepingus sätestatud ostukohustust ning seetõttu jäi osa hageja poolt ettemaksuna makstud allahindlusest kasutamata. Kostjale 1 ettemakstud allahindlusest jäi kasutamata 4979,17 eurot käibemaksuta, mis koos 20% käibemaksuga moodustab 5975,00 eurot. 8.2.
5. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025 ülesütlemiskirjaga nr 2_
6. Kostja 1 ega käendaja ei esitanud pärast ülesütlemiskirja saamist vastuväiteid lepingu ülesütlemisele ega vaidlustanud võlanõuet. 8.2.
7. Lepingu punkt 5.2 sätestas, et käendaja (s.o. kostja 2) garanteerib isiklikult, et lepingu punktis 5.1 osutatud vastutuse tekkimise korral täidetakse lepingu punktis 5.1 osutatud sätteid, ning võtab sel juhul vastutuse nagu kostja 1 ise. Hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt 1 ja kostjalt 2 ühiselt ja solidaarselt (dtl 1314). 8.2.
8. Kostja 1 ega käendaja ei ole võlgnevust tasunud, seega on kostja 1 rikkunud lepingust tulenevat rahalist kohustust. 8.2.
9. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige ja 50% osakapitalist osanik. 8.2.
10. Pooled ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 4

§ 436

lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RK 2-20-10384/125, p 12). Kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt RK nr 3-2-1-106-13, p 24). 8.

1. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Hageja tugineb nõudes kostja 2 vastu viimasega sõlmitud käenduslepingule. Kostja 2 on füüsiline isik ja vastavalt VÕS § 143 lg-1 1 on temaga sõlmitud tarbijakäendusleping. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kohtule esitatud lepingust ei tulene, et kokku oleks lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja on kinnitanud, et lepingu punkt 5.2 ei sisalda sõnaselget arvulist käenduse maksimumsummat (dtl 39, p 2). Kohus leiab, et seega on VÕS § 143 lg 2 tulenevalt kostjaga sõlmitud käendusleping tühine. Kuna käendusleping on tühine, ei vastuta kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 viimase rahaliste kohustuste täitmise eest. 8.
2. Hageja on viidanud Riigikohtu 04.03.2026 otsusele tsiviilasjas nr 2-23-10924 (p 14), milles on selgitatud, et pelgalt asjaolu, et käendus kvalifitseerub VÕS § 143 lg 1 tähenduses tarbijakäenduslepinguks, ei anna iseenesest alust käsitada käendajat tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes ega võimalda tal tugineda VÕS § 143 lg 2 kaitsele. Kohus leiab, et hageja viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane. Selle lahendi p-s 14 käsitles Riigikohus füüsilisest isikust käendaja vastuväidet käenduslepingule seoses selle heade kommete vastasusega tulenevalt vastutuse maksimumsummade suuruse tõttu. Seega on Riigikohtu seisukohad antud teistsugusele olukorrale ning selles ei öeldud, et VÕS § 143 lg-t 2 peaks hakkama sisustama VÕS § 1 lg 5 kaudu. Alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping selline käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse 743 SE seletuskirja kohaselt oli senises praktikas tekkinud palju piiritlemisprobleeme nt juriidilise isiku juhatuse liikmete antud käendustega. Sellest tulenevalt oli VÕS § 143 lg 1 muutmise eesmärk parandada kõigi füüsilisest isikust käendajate olukorda, nähes ette, et neid kõiki loetakse käenduse mõttes tarbijaks ja käendust tarbijakäenduseks. Seega on tarbijakäenduslepingu definitsioon alates 05.04.2011 lihtsustunud – tarbijakäenduslepinguks loetakse igat käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik, olenemata sellest, kas tehing on seotud isiku majandusvõi kutsetegevusega (vt ka RKTKo 10.10.2018, 2-16-8219/39, p 14.1 ja RKTKo 01.02.2012, 3-2-1-148-11, p 14). Tarbijakäenduslepingu mõiste on seega autonoomne mõiste, mille defineerib VÕS § 143 lg 1 ja hageja viide VÕS § 1 lg-le 5, mis sätestab tarbija mõiste, ei ole asjakohane. (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2025 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-22-19469, punkt 10). 5

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 9.

1. Kuna hagiavaldus kostja 1 suhtes rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja 1 kanda. 9.
2. Kuna hagiavaldus kostja 1 suhtes jäetakse rahuldamata, tuleb kostja 1 menetluskulud jätta hageja kanda.
3. Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud.
2. Kohus on 12.03.2026 kohtumääruse punktis 6 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 15 päeva jooksul menetluskulude nimekiri (

§ 174lg 1) (dtl 35).

Hageja esindaja on nimetatud kohtumääruse saanud kätte 16.03.2026 KÄPO-s, kuid menetluskulude nimekirja kuni käesoleva ajani esitatud ei ole. Seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel

§ 174lg 1 teises lauses sätestatust.

13. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja YY poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 700 eurot. 14. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 15. Kostja 2 ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu tal asjas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 7