Halduskohus on eelnevalt selgitanud, milliseid nõudeid võivad erinevad kohtud olla pädevad lahendama. Asjaolust, et halduskohus on pidanud võimalikuks, et tööandja vastu esitatavad nõuded on maakohtu (tsiviilkohtu) pädevuses, ei tulene halduskohtu järeldust selle kohta, kas kaebaja nõue võiks olla maakohtus edukas ning kas selle esitamise tingimused ja eeldused on täidetud, ennekõike maakohtule esitatava (hagi)avalduse tähtaegsuse osas. Kaebaja kinnitas kohtule 29.06.2026 (dtl 227), et soovib kaebuse täielikult tagasi võtta ning on teadlik ja mõistab kõiki tagasivõtmisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja kohustust kanda menetluskulusid, nagu kohus talle selgitas. 3.
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise (
Kui kaebaja loobub enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (
Kaebaja on esitanud avalduse kaebusest loobumise kohta ning puuduvad põhjused loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega esineb alus menetluse lõpetamiseks
Kuigi kaebaja on kasutanud väljendeid „apellatsioonkaebus“ ja „tagasivõtmine“, on kohus eraldi selgitanud kaebajale kaebuse loobumise tagajärgi ning kaebaja on kinnitanud, et ta saab neist aru ja jääb oma avalduse juurde (dtl 227). Seega tõlgendab kohus kaebaja avaldust tema tegelikust tahtest lähtuvalt loobumise avaldusena (
4. Kohus on kaebajale selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi (dtl 225) ning kaebaja on kinnitanud, et ta jääb loobumise avalduse juurde (dtl 227). Seega saab kohus menetluse lõpetada
Kohus kordab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada halduskohtule kaebust sama nõudega samal alusel (
Kohus ei tagasta kaebuselt tasutud riigilõivu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.