) § 18 lg 2 p 5 ja § 45 lg 2, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (
Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
S §-s 2. Nimetatud sätte kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu ühtlasi võimalus vabaneda oma kohustustest. Käesolevas asjas on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei ole tasutud kohtu määratud deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Seega esineb käesolevas asjas PankrS § 29 lg 1 kohane menetluse raugemise alus. 10.
S § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Seetõttu tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 3 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja kohustuste kohta või rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik vastas usaldusisiku küsimustele puudulikult ning jättis olulises osas nõutud teabe esitamata. Samuti leidis usaldusisik, et võlgnik ei ole avaldanud täielikku teavet oma vara ja sissetulekute kohta. Menetluse käigus ei kõrvaldanud võlgnik neid puudusi. Kohtuistungil 14.01.2026 selgus, et võlgnik ei ole usaldusisikule avaldanud oma kohustust, mida ta tasub Swedbank pangale, kuid mis ei ole tema nimel- kohustus on H.M-i nimel. Isik H.M kinnitas kohtule saadetud kirjas, et Z.O sissetulek laekub H.M-i kontole. Kohus andis 14.01.2026 toimunud kohtuistungil võlgnikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks tema majandusliku olukorra kohta ning kohustas teda esitama tõendid töötuna arvele võtmise, pangakonto avamise, kohustuste ning terviseseisundi ja töövõime hindamise kohta. Võlgniku taotlusel pikendati nimetatud tähtaega. Vaatamata sellele esitas võlgnik kohtule üksnes laenulepingu. Võlgnik ei esitanud andmeid pangakonto avamise kohta ega muid kohtu nõutud andmeid. Kohus tegi päringu Eesti Töötukassasse ning krediidiasutustesse, et kontrollida andmeid võlgniku töötuna arveloleku ja pangakontode olemasolu kohta. Päringute tulemusel selgus, et võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 11.02.2026, kuid tema nimel ei ole Eesti krediidiasutustes avatud arvelduskontosid. Kohus leiab, et võlgnik ei täitnud talle antud täiendavast tähtajast ja tähtaja pikendamisest hoolimata oma kohustust anda kohtule ja usaldusisikule täielik ülevaade oma majanduslikust olukorrast. Võlgnik on esitanud usaldusisikule ebatäielikud andmed oma võlausaldajate ja kohustuste kohta, pikka aega on ta takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (
Seda takistust ei ole võlgnik kõrvaldanud ka käesoleva menetluse kestel. Need on asjaolud, mis
lg 2 p 4 ja p 5 järgi võivad olla kohtule aluseks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Seetõttu ei ole kohtul ka võimalik hinnata võlgniku tegelikku varalist seisundit ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamise võimalikkust. Kohus leiab, et tegemist on vähemalt raske hooletusega
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 11. Kuna käesolevas asjas esineb PankrS § 29 lg 1 kohane menetluse raugemise alus ning kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata, puudub
Seetõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Usaldusisiku tasu 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (
lg-d 1-2).
lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisik taotleb määrata usaldusisiku tasuks 1150 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 276 eurot, kokku 1426 eurot. Usaldusisikul kulus ülesannete täitmiseks 9,2 tundi tunnitasuga 125 eurot. Ühtlasi taotleb usaldusisik menetlusabi andmist ning usaldusisiku tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9,20 tundi. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 9,20 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses nõutavad ja tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele, toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Töötasu alammäär 2024 oli 820 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäär oli 164 eurot. Usaldusisiku tunnitasu 125 eurot ei ületa ülemmäära. Seega tuleb usaldusisiku tasuks määrata 9,20 x 125=1150 eurot (käibemaksuta). Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo W.V OÜ käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb usaldusisikule hüvitada tasu koos käibemaksuga. Arvestades käibemaksumäära 24%, on usaldusisiku tasu koos käibemaksuga kokku 1426 eurot. Usaldusisik palub mõista tasu osaliselt välja kohtu deposiidikontole makstud vahenditest. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud. PankrS § 23 lg 5 järgi Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohtu 14.05.2024.a määrusega on kohus kohustanud võlausaldajat tasuma kohtu deposiidikontole 1000 eurot usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks. Võlausaldaja TARVENT OÜ tasus nõutud deposiidimakse 22.05.2024.a. Seega tuleb usaldusisiku tasu 1000 eurot maksta välja kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvel. Deposiidikontole kantud summat ületav usaldusisiku tasu osa summas 426 eurot (1426,00 – 1000) tuleb mõista välja võlgnikult usaldusisiku kasuks. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu tasumiseks. Arvestades usaldusisiku taotlust ning TsMS § 183 lg-s 2 sätestatut, annab kohus võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest summas 426 eurot. TsMS § 172 lg 8 ja § 183 lg 2 teise lause kohaselt jäävad menetlusabina kantud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.