lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja (registrikood) Saamata nõue (€) Jaotis 1 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
) § 164 lg-d 1 ja 2). Võlgniku kohustustest vabastamise osas võib määruse peale võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 49 lg 13). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 S.Z esitas 19.07.
lg 2 p 1, 4, 5, 6 ja 8) Pankrotivara pankrotimenetluse väljakuulutamisel oli sõiduk, mida võlgnik vajas perekonna huvides, ja et saada töökoht ja käia tööl. Võlgniku varaks on sõiduauto Volvo V70, reg. märgiga xxxxxxx, väljalaskeaasta 2009, diisel, mida võlgnik soovis endale, et käia tööl ja mida ta vajas perekonnale. Võlgnik lubas 50 euro tagada igakuiselt sõiduki eest. Kuid võlgniku sissetulek olid vaid peretoetused ja muidu sotsialatoetused, mistõttu igakuised makseid ei teostatud. Sõiduk läks katki sügisel 2024 oli mootoririke, puudusid rahalised vahendid auto parandamiseks ning vältimaks ka mootorsõidukimaksu müüdi auto ja pankrotivara hulka laekus müügist 100 eurot. Võlgnik on lubanud tulumaksu tagastuse pankrotivara hulka autohüvitise eest, milleks on summa 616 eurot. Seega sõiduki eest kokku on summa 716 eurot. Võlgnik on enamuse ajal tööd otsinud ning leidnud töökohti, kus on saanud olla asendaja. Nii on võlgnik töötanud lasteaia abikasvatajana ajavahemikus september 2023 kuni oktoober 2024, hiljem sihtasutuses Perekodu alates mai 2025 kuni käesoleva ajani. Võlgniku 2023 aasta töötamise eest sissetulek on olnud 4 661,85 eurot, 2024 aastal 10 509 eurot ja 2025 aastal 5 578 eurot. Võlgnikul on kolm last, mistõttu tema sisstulek ei ole ületanud arestivaba osa. Nii on 2023 aasta olnud kuu sissetulek 777 eurot, (kui arestivaba summa on 1 500 eurot ) ja seda isegi mitte igal kuul, 2024 aasta on olnud kuusissetulek pisut suurem , kuid siiski vahemikus 800 kuni 900 eurot (arestivaba summa 1 640 eurot) , 2025 aasta sissetulek on erinev kuude lõikes, neist suuremad on olnud ca 780 eurot kuus (arestivaba summa aga on 1772 eurot). Võlgniku sissetulekust suure osa moodustavad toetused, neist suurim on peretoetus, mis on kuus summas 710 eurot ning mis on arestivaba ja on ettenähtud kolmelapselisele perele. 2. Kohustustest vabastamise menetlusest 3 Võlgnik on soovinud, et tema suhtes viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlus, möödunud on enam kui kolm aastat, selle aja jooksul ei ole võlgnikul olnud sissetulekut, millest oleks tehtud võlausaldajatele kasvõi osaliselt makseid. Võlgniku pankrotivara suuruseks on 716 eurot, millest kantakse pankrotihalduri tasu. Võlgnik on otsinud tööd ja ka töötanud, kuid saadav töötasu on olnud madal ega ületanud arestivaba summat. Võlgniku võlausaldajate tunnustatud nõudeid ei ole rahuldatud. 3. Võlgniku maksejõuetuse põhjused (
lg 3) Võlgniku maksejõuetuse on tinginud võlgniku laenu võtmine, ja suutmatus neid teenindada. 4. Võlgniku võlausaldaja nõuetest (
lg 2 p 3 ja 7) Võlgnikul on tunnustatud tähtaegsed (
Pankrotivara puudumise tõttu ei ole nõudeid rahuldatud. Alljärgnevalt võlausaldajate nõuded: Tähtajalised
Haldur on esimesel võlausaldajate üldkoosolekul avaldanud, et taotleb tasu toimingutasuna. Vastavalt
lg 11³, kui füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on avaldanud, et viib menetluse läbi toimingutasu põhimõttel. Haldur taotleb tasuna 2/3 alampalga määras mis on 585 eurot (seis 31.03.2026), mis ei ole vastuolus ka TSMS § 184 lg 2 toodu põhimõttega, kus pankrotimenetluse läbiviimise eest on ettenähtud üks alampalga alammäär. KOHTU SEISUKOHAD Pankrotimenetluse ja võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 4 Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i
4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule nähtub asja materjalidest, et võlgnik 5 on menetluse jooksul töötanud perioodil september 2023 kuni oktoober 2024 lasteaia abikasvatajana ning alates maikuust 2025 töötab võlgnik sihtasutuses Perekodu. Võlgnik on menetluse kestel olnud ka registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. Võlgnikul on keskharidus. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat (sündinud aastatel xxxxxxxxxxxxxxxxxx). FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust – ta on teinud oma võimetele, haridusele ja senisele töökogemusele vastavat tööd ja teeninud sellega sissetulekut ja töö puudumisel otsinud tööd. Võlgniku sissetulekuteks olid töötasu, hinnatõusu leevendamise toetus, töövõimetushüvitis, töötuskindlustushüvitis Eesti Töötukassalt, toimetulekutoetus, peretoetus, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus. Laekumised ei ole kuulnud TMS kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu (arvestades makse sihtotstarvet ja võlgniku ülalpeetavate arvu – kolm alaealist last). Pankrotivara suuruseks moodustus 716 eurot (sõiduki müügist laekus 100 eurot ja tulumaksu tagastuse arvel 616 eurot), mille arvel on võimalik tasuda pankrotimenetluse kulud (halduri tasu koos käibemaksuga). Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada S.Z (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded S.Z vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S.Z pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus S.Z pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur Sirje Tael on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.
lg 3 alusel tuleb Sirje Tael vabastada pankrotihalduri kohustustest S.Z pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest S.Z kohustusest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri tasu ja kulud
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (alates 01.04.2026 2838 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu toimingutasuna summas 585 eurot, millele käibemaks. Tasu taotleb haldur määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜle Prolex. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Sirje Taela taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 6 585 eurot, millele lisandub käibemaks 140,40 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Prolex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.