KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-325

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.G esitas Maardu Linnavalitsusele 11.09.2025 taotluse
2. a septembri eest toimetulekutoetuse saamiseks. Maardu Linnavalitsus määras 23.09.2025 otsusega nr 25280623265 C.G-le toimetulekutoetuse 65,88 eurot. Otsuse kohaselt kuuluvad taotleja leibkonda taotleja C.G, tema noorem poeg XX (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus nr 3-23-2046) ja taotleja isa XY Taotleja eestkostel olev vanem poeg XC elab samas elamus, kuid sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12 kohaselt ei arvestata teda leibkonna koosseisu. Elamu kommunaalkulud on jagatud võrdselt kõigi samas elamus elavate 3-25-3252 isikute vahel. Taotleja leibkonna kulukoormus on määratud ühe isiku osa alusel, korrutades selle leibkonnaliikmete arvuga. Sellest tulenevalt kujunes välja toetuse arvestamisel kasutatud kulusumma.
3. C.G esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2025 kaebuse Maardu Linnavalitsuse 23.09.2025 otsuse nr 25280623265 tühistamiseks ja Maardu linna kohustamiseks vaadata tema
4. a septembri toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. Kaebaja isa XY on ebaõigesti arvestatud kaebaja leibkonna hulka, mille tulemusena vähenes toetuse summa. Kaebaja elab koos üksnes oma poja XX ning samal aadressil elav XY ei kuulu nende leibkonna hulka (s.o ei panusta sellesse ega saa sellest kasu). XY-l on omaette sissetulek ning ta ei jaga kaebaja ja tema pojaga kulusid toidule ja majapidamistarvetele. Kaebaja ja XY ainus kokkupuutepunkt on elamine samas elamus ja kommunaalkulude proportsionaalne jagamine, mis on tavaline ka paljude kortermajade korteriomanike puhul. Vastustaja loogikat laiendades moodustaksid ühise leibkonna ka kortermaja elanikud, kes jagavad kulusid küttele, prügiveole jms. Samuti tuleks sel juhul lugeda kaebaja leibkonna koosseisu samal aadressil elav XC
5. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult.

Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks põhjusel, et kaebaja isa XY on loetud tema leibkonna liikmeks SHS § 131 lg 7 tähenduses. Asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, sest kohtud on ka varem kaebaja samalaadseid kaebusi lahendades tuvastanud, et XY tuleb arvata kaebaja leibkonna koosseisu (vt haldusasjad nr 3-23-2046, 3-24-1408, 3-24-1808). Vaidlusalune otsus riivab kaebaja õigusi väheintensiivselt. Kui jätta kaebaja isa vanaduspension leibkonna sissetulekute hulgas arvestamata, oleks kaebaja ja tema poja sissetulek kokku 761,30 eurot. Arvestades kahe inimese toimetulekupiiriga (360 eurot) ja samade eluasemekuludega (1043 eurot), oleks toimetulekutoetus eelduslikult 641,70 eurot. Erinevus praegusel juhul vaidlustatud toimetulekutoetusega oleks 575,82 eurot, mis jääb alla 1000 euro (vt

§ 133lg 1 teine lause).

1. C.G palub 16.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei ole vaidlusaluse perioodi (
2. a septembri) osas kaebaja leibkonna koosseisu sisuliselt kontrollinud, vaid on lähtunud automaatselt varasematest kohtulahenditest, milles XY arvati kaebaja leibkonna liikmeks. Praeguse kaebuse rahuldamise tõenäosust ei saa hinnata üksnes varasemate lahendite pinnalt, sest leibkonna koosseis ja elukoha asjaolud võivad muutuda. Halduskohus ega vastustaja ei ole konkreetseid faktilisi asjaolusid kontrollinud. Asjaolust, et vaidlusalune summa jääb alla 1000 euro, ei saa järeldada, et õiguste riive on väheintensiivne. Tegemist on toimetulekutoetusega, mille puhul ei saa kaebaja õiguste riive põhimõtteliselt olla väheintensiivne. Otsusel on otsene ja igakuine mõju kaebaja ja tema lapse esmavajaduste rahuldamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohus tagastas C.G kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult.

Kaebuse tagastamiseks

§ 121lg 2 p 2 1 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on 2

§ 133

lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). 7. Ringkonnakohus on iseenesest leidnud, et toimetulekutoetuse asjades on täidetud

§ 133

lg-s 1 märgitud asja lihtmenetluses läbivaatamise eeldus, kui taotluse rahuldamise korral ei ületaks makstav toetus 1000 eurot (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2024 määrus nr 3-24-929, p 17; 05.11.2024 määrus nr 3-23-2644, p 12). Sellest, et vaidlusalune summa jääb allapoole lihtmenetluse piirmäära (siinsel juhul 575,82 eurot) ja kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, ei järeldu samas automaatselt, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

§ 121lg 2 p 2 1 tähenduses väheintensiivne.

Kaebajaga tuleb nõustuda, et toimetulekutoetuse määramata jätmisega ja ebaõige maksmisega seotud vaidlustes ei saa vaidlusaluse toetussumma suurusest olenemata üldjuhul asuda seisukohale, et kaitstava õiguse riive on sedavõrd väheintensiivne, et kaebuse võib

§ 121lg 2 p 2 1 alusel tagastada.

Kaebusega kaitstakse põhiseaduse § 28 lg-st 2 tulenevat õigust riigi abile puuduse korral ja toimetulekutoetuse eesmärk on SHS § 131 lg 1 järgi tagada leibkonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrus nr 3-24-3161, p 14; 29.11.2024 määrus nr 3-24-2894, p 15). Kui kaebaja peaks jääma toetuse määramata jätmise tõttu ilma mis tahes elatusvahenditest, riivaks see tugevasti tema mitmeid põhiõigusi. Kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks, siis on üks

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldustest täitmata ja kaebust ei saanud sellel alusel tagastada.

1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et esitatud kaebuse perspektiivitust ei saa järeldada ainuüksi varasemates haldusasjades tehtud lahendite pinnalt, sest asjaolud võivad olla muutunud. Halduskohtu viidatud varasemad lahendid puudutasid oluliselt vanemaid perioode (nt haldusasjas nr 3-23-2046 käsitleti toimetulekutoetuste taotlusi ajavahemikust
2. a juuni–detsember, haldusasi nr 3-24-1408 puudutas
3. a aprilli toimetulekutoetuse taotlust ning haldusasjas nr 3-24-1808 oli vaidlusaluseks perioodiks
4. a juuni), mistõttu ei ole nendes tuvastatu ilma sisuliste põhjendusteta vahetult üle kantav
5. a septembri toimetulekutoetuse taotluse menetlusse ja selle üle toimuvasse vaidlusesse. Samuti ei saanud halduskohus aluseks võtta
6. a jaanuari (haldusasi nr 3-25-117) ja veebruari (haldusasi nr 3-25-436) kohta tehtud lahendeid, sest ka need perioodid olid üsna kauged ja lisaks ei ole kohtuotsused nendes asjades jõustunud, sest kaebaja apellatsioonkaebused on ringkonnakohtu menetluses. Halduskohus on teinud hiljem otsused mh kaebaja
7. a märtsi, aprilli ja juuni (haldusasi nr 3-25-2102) ning
8. a juuli ja augusti (haldusasi nr 3-25-2536) taotlustega seonduvalt, leides järjepidevalt, et kaebaja leibkonna liikmeks tuleb arvata ka XY. Siin asjas esitatud kaebuse tagastamisel ei olnud siiski võimalik nendele tugineda, sest otsused on tehtud vaidlustatud määrusest hiljem, samuti on kaebaja ka need otsused ringkonnakohtus vaidlustanud ja menetlused on pooleli. Teistes asjades tehtud kohtuotsused ei ole siinset asja lahendavale kohtule ka siduvad. Vaidlus faktiliste asjaolude tuvastamise üle tuleb üldjuhul lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus, sh pärast eelmenetluses asjaolude uurimist ja tõendite kogumist (vt

§ 122

), mitte aga ettevalmistavas menetluses, kus kontrollitakse eeskätt kaebuse vorminõudeid, lubatavust jms (vt

§ 120lg 1). 3

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4