← Eesti

3-25-4067/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4067 Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi kaebus prokuratuuri vastu Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised Kaebaja Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts MTÜ Vastustaja prokuratuur Menetluse alus ringkonnakohtus Kaebaja määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Võtta Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määruse peale menetlusse.
  2. Jätta Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus muutmata.
  3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus tervikuna. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts esitas 18.09.2025 Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse. Riigiprokuratuur koostas 29.09.2025 kriminaalmenetluse nr 25700000021 alustamata jätmise teate. Kaebaja esitas 13.10.2025 Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale. Riigiprokuratuur jättis 24.10.2025 määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna see oli esitatud tähtaega rikkudes.
  5. Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts esitas 06.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Riigiprokuratuuri 24.10.2025 määrus õigusvastaseks ja kohustada prokuratuuri kaebaja 13.10.2025 kaebust sisuliselt menetlema. Samuti palus kaebaja mõista välja hüvitis prokuratuuri tegevusega kaebajale tekitatud kahju eest.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2025 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. 3-25-4067 HKMS § 4 lg 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) näeb kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks ette eraldiseisva menetluskorra. KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui Riigiprokuratuur on jätnud kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määratud advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamises alates ühe kuu jooksul. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 15 ja 16 kohaselt menetleb esitatud kahju hüvitamise taotlust esmalt prokuratuur ja Riigiprokuratuur ning taotluse rahuldamata jätmisel maakohus (SKHS § 17).
  7. Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Selts esitas Tallinna määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määruse peale. Ringkonnakohtule Kaebaja ei vaidlusta kriminaalmenetluse alustamata jätmist kannatanuna KrMS § 208 mõttes. Kaebus puudutab prokuratuuri haldusakti ja haldustoimingut, mitte kriminaalmenetluse sisulist otsust. Subjektiivsete avalik-õiguslike õiguste kaitse kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus jättis kaebaja õiguskaitseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
  9. Halduskohtule tagastas kaebuse õigesti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ja § 121 lg 1 p-le
  10. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust tühistada halduskohtu seaduslikku ja põhjendatud määrust. Kuna kaebaja saab halduskohtu tagastatud nõuded esitada süüteoasju lahendavatele kohtutele, ei jää tema väidetavalt rikutud õigused kohtuliku kaitseta.
  11. Isikul on õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade. Kuriteoteate lahendamist ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral selle vaidlustamist reguleerivad kriminaalmenetluse normid (KrMS § 198, § 207 ja § 208), mis ei näe ette halduskohtu kontrolli kriminaalmenetluse alustamata jätmise üle. Praegusel juhul on prokuratuur jätnud 29.09.2025 vastusega kriminaalmenetluse alustamata ning selle peale oli kaebajal võimalik esitada kaebus Riigiprokuratuurile vastavalt KrMS § 207 lg-le 1 ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse kohta tehtud 24.10.2025 määruse peale ringkonnakohtule vastavalt KrMS §-le
  12. Kuigi osundatud säte nimetab üksnes rahuldamata jäetud süüdistuskohustuskaebust, on kohtupraktikas selle normi kohaldamisala laiendatud ka sama kaebust läbi vaatamata jätvale Riigiprokuratuuri määrusele (RKKK 11.04.2011, 3-1-1-97-10, p 27).
  13. Kahjunõude lahendamine toimub SKHS-s sätestatud korras, mitte halduskohtus. Riigikohtu erikogu leidis 11.04.2024 määruses asjas nr 3-24-601/7 (p 6), et seadus ei reguleeri otsesõnu, millises korras lahendatakse süüteoteate läbivaatamisel tekitatud väidetava kahju hüvitamise nõudeid. Nii ei saa kahju, mis tekitati enne süüteomenetluse alustamist, olla käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahjuna SKHS § 1 lg 1 mõttes. Kuna selline kahjunõue on aga olemuslikult seotud süüteomenetlusega, siis on mõistlik selle lahendamisel lähtuda SKHS-is sätestatust.
  14. Eeltoodut arvestades jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.