Obsah (4)

§ 445§ 371§ 372§ 168

Tsiviilasi nr 2-26-13114 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A.M hagi F.D vastu elatise maksmise lõpetamisek

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohus 17.09.2012 (jõustunud samal päeval) kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19922 kinnitanud F.D seadusliku esindaja H.C S. ja A.M kompromissi, mille p 1 kohaselt kohustus A.M tasuma alates 01.09.2012 F.D-le elatist 120 eurot kuus ja p 3 kohaselt alates 02.09.2014 elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 30.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4932 on kinnitatud F.D, A.M ja H.C vahel 29.09.2016 sõlmitud kompromiss, mille p 2.7 kohaselt maksab A.M F.D-le alates jaanuarist 2017 elatist 200 eurot kuus, iga kuu
2. kuupäevaks. Määrus on jõustunud 18.10.
4. Kohtumäärustes on märgitud elatise tasumise kord ning tähtaeg (

§ 445

lg 1), mille kohaselt on hageja kohtulahendite alusel kohustatud kostjale maksma elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxx. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole hagejal enam 1

5. kohustust kostjale elatist tasuda. Seadus ei näe ette ning puudub ka vajadus tunnistada kohtulahendiga väljamõistetud kohustus lõppenuks olukorras, kus lahendis endas on tähtpäev kindlaks määratud ning see on saabunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 näeb ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. PKS § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 13). Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole PKS § 97 p 2 nimetatud asjaolusid saabunud ning kohus ei saa neid ka tuvastada, mistõttu ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Ülalpidamisnõude saab kohtule esitada täisealine laps ise PKS § 97 p 2 eelduste esinemisel ja kui ta seda vajalikuks peab. Olukorras, kus hagejal ei ole hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ülalpidamiskohustust tekkinud, ei saa kohus hagejat sellest ka PKS § 103 järgi vabastada, sest selliseid asjaolusid ei ole hageja hagis välja toonud. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et A.M hagi F.D vastu elatise maksmise lõpetamiseks tuleb jätta

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest sellega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Menetluskulud 10.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 11. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2