Obsah (6)

§ 201§ 93§ 90§ 2§ 224§ 227

4-26-1094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juunil 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-1094 (2302,26,003286 ) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi Alexe

) § 201 lg 1 järgi 75 trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 600 eurot. Edastada kohtuotsus Alexey Ermakovile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.03.2026 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrulligrupp väärteoasjas nr 2302,26,003286 kiirmenetluse otsuse Alexey Ermakovi suhtes. Otsuse kohaselt juhtis A. Ermakov 22.03.2026 1 4-26-1094 kell 09.12 Laagna teel, Tallinnas, autorongi, omamata vastava kategooria autorongi juhtimisõigust. Autorong koosnes sõidukist, mille täismass on 3000 kg ja haagisest (haagise reg nr XXX ja mark Brian James Trailers), mille täismass on 3500 kg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

)§ 93 lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 25.03.2026 esitas A. Ermakov Harju Maakohtule väärteoasjas nr 2302,26,003286 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.03.2026 otsuse peale kaebuse. Kaebaja tunnistas, et 22.03.2026 juhtis ta haagisega sõiduautot ilma BE-kategooria juhiloata, kuid märkis, et ei teinud seda tahtlikult, kuna ta ei teadnud, et ka tühja haagise vedamiseks on vaja teatud kategooria juhtimisõigust. Ta selgitas, et nõustus kiirendatud menetlusega ja tasus määratud 600-eurose trahvi täies ulatuses. Vastutustundliku kodanikuna registreeris ta end 23.03.2026 Atlanta autokoolis BE-kategooria juhtimisõiguse koolitusele ja maksis selle eest 300 eurot (100 eurot teooria ja 200 eurot sõidu eest). Koolituse maksumuse tõttu palus kaebaja talle määratud trahvi vähendada 300 euroni. Kaebuse lisana esitas A. Ermakov kohtule Atlanta autokool OÜ arve (BE-kategooria juhikoolituse teooria) ja maksekorralduse selle 23.03.2026 tasumise kohta summas 100 eurot.
2. 31.03.2026 jättis Harju Maakohus A. Ermakovi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.03.2026 otsusele väärteoasjas nr 2302,26,003286 käiguta ja andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja.
3. 08.04.2026 kõrvaldas A. Ermakov tähtaegselt kaebuse puudused, märkides lisaks, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kaitsja osalemist ta ei soovi. Täiendavalt esitas ta kohtule Autokooli Atlanta OÜ digitaalallkirjastatud tõendi, mis kinnitab tema BEkategooria kursustel osalemist ja õppemaksu summas 300 eurot tasumist.
4. 24.04.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule seisukoha, milles nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. 5.1 Kohtuväline menetleja märkis, et kaebaja poolt juhitava mootorsõiduki Volkswagen Caravelle reg nr XXX täismass oli 3000 kg, haagise Bian James Trailers reg nr XXX täismass 3500 kg. Autorongi täismass oli seega kokku 6500 kg.

§ 93

lg 2 kohaselt lubab Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus juhtida sõidukit, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ning sama sõidukit koos haagisega, mis ei ole kerghaagis ja, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg.

§ 93

lg p 4 kohaselt on BE kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria autost ja haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kg. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt A. Ermakovil 22.03.2026 seisuga puudus nõutav BE-kategooria juhtimisõigus. Seega vastab kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja poolt toimepannud tegu

§ 201lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

5.2 Niisamuti juhtis kohtuväline menetleja tähelepanu kaebaja 08.04.2026 esitatud selgitustele, et tema ei teadnud, et ka tühja haagise vedamiseks on vaja BE-kategooria juhiluba. Kohtuväline menetleja rõhutas, et juhtimiseks nõutava kategooria omamine ei ole pelgalt formaalsus, vaid seadusest tulenev kohustus. Õigusnormides kehtestatud nõuded kehtivad kõikidele adressaatidele ühtemoodi ja kaebuse esitaja loominguline või meelevaldne tõlgendus tal lasuvatest kohustustest näitab tema suhtumist õiguskorda. Liiklusnõuete järgimine, sealhulgas juhtimisõiguse olemasolu, on oluline selleks, et liikluses osaleksid isikud, kes on pädevad mootorsõidukit juhtima. Kuigi kaebaja enda väitel ei teadnud, et tal oli kohustus omada BE-kategooria juhtimisõigust, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Sellest tulenevalt leidis kohtuväline 2 4-26-1094 menetleja, et A. Ermakov ei tegutsenud keelueksimuses, eksimus teo keelatusest oli kaebajale välditav. 5.3 Kohtuväline menetleja rõhutas, et mootorsõiduki juhtimine omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja mootorsõiduki ohutuks juhtimiseks vajalikke teadmisi ning kogemusi kujutab endast liikluses ohu loomist. Nii seadis menetlusalune isik oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ja seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seega on avalikkuse taluvuspiir liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ja taolistele isikutele mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. 5.4 Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kaebaja avaldatud kahetsust kergendava asjaoluna. Lisaks tõi ka esile, et kaebajal on kehtiv karistus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja hindas kaebaja süüd toimepandus keskmisest väiksemaks. Ta leidis, et menetleja määratud karistus on selline, et mõjutab isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Õiguserikkumise iseloomust tulenevalt ei olnud A. Ermakovile määratud karistus ebaproportsionaalne. Kohtuväline menetleja rõhutas ka eraldiseisvalt, et süüdlase poolt enda BE-kategooria koolitusele registreerimine ja koolituse eest tasumine ei ole aluseks süüteo eest määratud rahatrahvi vähendamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud kaebemenetluse raames on kaebaja ja kohtuväline menetleja teatanud kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus, olles tutvunud nii A. Ermakovi esitatud kaebuse, väärteoasja nr 2302,26,003286 materjalide ja kohtuvälise menetleja 24.04.2026 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud A. Ermakovi esitatud kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses. 7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8.

§ 201

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. 9.

§ 90

lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 10.

§ 93lg 2 p 3 järgi on B kategooria auto: 1.

mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat või 3 4-26-1094

1. sama auto koos kerghaagisega või
2. sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi või
3. sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel, et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. 11.

§ 93

lg 2 p 4 kohaselt on BE kategooria autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi. 12.

§ 2

p 89 kohaselt on täismass valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass.

1. Seega on praegusel juhul olulised A. Ermakovi poolt juhitud sõiduki ja haagise täismassid.
2. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Ermakov juhtis 22.03.2026 kell 09.12 Laagna teel, Tallinnas, autorongi, mis koosnes sõidukist Volkswagen Caravelle reg nr XXX ja haagisest Brian James Trailers reg nr XXX ning tal puudus sel hetkel BE-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
3. Kohus leiab, et autorongi juhtimine A. Ermakovi poolt on tõendatud patrullpolitseinik M. Vähi ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus 22.03.2026 politseioperatsioon „kõik puhuvad“, mille raames peatas tunnistaja kell 09.12 Laagna teel (tänavate Valge ja Gonsiori vahel, suunaga Gonsiori) liikunud autorongi, mis koosnes sõidukist Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXX (täismass 3000 kg) ja haagisest Brian James Trailers registreerimismärgiga XXX. Autorongi juhtis A. Ermakov, kellel puudus selle juhtimiseks vajalik BE-kategooria juhtimisõigus.
4. 22.03.2026 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati 22.03.2026 kell 09.12 liiklusjärelevalve teostamise käigus A. Ermakov sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus.
5. Detailandmete päringust nähtuvalt on A. Ermakovil omistatud AM-, A-, A1, B- ja B1-kategooria juhtimisõigus (C1 kehtis kuni 05.01.2024).
6. Nähtuvalt väärteotoimikule lisatud Maanteeameti liiklusregistri väljatrükkidest on Volkswagen Caravelle registreerimismärgiga XXX täismassiks 3000 kg ja haagise Brian James Trailers registreerimismärgiga XXX täismassiks 3500 kg. Seega oli haagisest ja sõidukist koosneva autorongi täismass kokku 6500 kg.
7. Kuivõrd sõiduki ja haagise täismass kokku oli 6500 kg, siis ei vastanud autorong ka

§ 93lg 2 p 3 kolmanda ega neljanda alternatiivi tingimustele.

Seega pani menetlusalune isik omamata BE-kategooria juhtimisõigust toime

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi. 20. Kar

S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus arvestab A. Ermakovi kaebuses märgitud seisukohta, mille kohaselt lähtus ta autorongiga sõitmisel sellest, et ta ei teadnud, et ka tühja haagise vedamiseks on vaja kategooria juhiluba. Isegi juhul, kui A. Ermakovi ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, st tema hinnangul tuli autorongi juhtimisel arvestada selle tegelikku massi, mitte registreeritud täismassi, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina pidanud enne 4 4-26-1094 autorongi juhtima asumist tegema kindlaks vastavad nõuded. Seega pani autorongi juhtimisel A. Ermakov teo toime vähemalt hooletusest.

1. Kohus ei tuvastanud A. Ermakovi tegevuses õigusvastasust, tema süüvõimet ega tema süüd välistavaid asjaolusid.
2. Kuivõrd menetlusalune isik on talle etteheidetud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
3. Ka pole antud asjas tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid esile vajaduse kaaluda A. Ermakovi suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel ehk otstarbekusest. Kohtu hinnangul on põhjendatud teda karistada eripreventiivsete kaalutluste tõttu. A. Ermakovil oli süüteo toimepanemise hetkel kehtiv väärteokaristus, seda samuti liiklusrikkumiste eest. Registriandmete kohaselt on A. Ermakovile omistatud juhtimisõigus juba 1996 aastal, samas lähtus ta autorongi juhtimisel loogikast, mis ei ole kooskõlas liiklusseadusega. Nii leiab kohus, et karistuse määramine A. Ermakovile on antud juhul kohane ja põhjendatud. KARISTUS 24.

§ 201lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. 25. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud kohtupraktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades. 26. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut A. Ermakovi

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 600 eurot. Kaebaja taotleb kohtult määratud rahatrahvi vähendamist seoses BEkategooria kursuse kulude tasumisega. 27. Kohus selgitab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu varasemalt on märgitud, on

§ 201lg 1 karistusraamiks rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon (kaalutlusõigus), millesse saab kohus sekkuda vaid nende piiride ületamisel.

1. Kohtu hinnangul A. Ermakovile väärteo toimepanemise eest karistust määrates ei ole kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud. A. Ermakovi tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et A. Ermakov ei pannud rikkumist toime tahtlikult, vaid hooletusest, kuna lähtus ebaõigest teadmisest autorongi juhtimisel. Neid asjaolusid, on ka kohtuväline menetleja karistust määrates arvestanud ning leidnud, et tema süü on keskmisest väiksem.
2. Lisaks märgib kohus, et tähelepanuta ei saa jätta, et karistusregistri andmete kohaselt on A. Ermakovil üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on teda karistatud PPA 18.05.2025 otsusega

§ 224

lg 1 järgi rahatrahviga 296 eurot ja

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 304 eurot.

Karistused on täidetud 19.05.

1. Seega on A. Ermakov isikuks, keda on ka varasemalt liiklusalaste süütegude eest karistatud.
2. Kahtlemata on kiiduväärt, et pärast väärteo toimepanemist on A. Ermakov astunud autokooli. Pärast eksami sooritamist on tal õigus juhtida BE- kategooriale vastavat autorongi. 5 4-26-1094 Samas tuleb kohtul nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et koolitusele registreerimine ja koolituse eest tasumine ei ole aluseks vähendada rahatrahvi.
3. Seega annavad käsitletud asjaolud alust asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus on sobiv – see vastab A. Ermakovi süü suurusele, arvestab sellega, et isik on avaldanud kahetsust ja pannud rikkumise toime hooletusest, kuid samas on tal kehtiv karistus liiklusrikkumiste eest. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul leidnud õigesti, et A. Ermakovi puhul on rahatrahv alla keskmise määra (75 trahviühikut) kohane ja proportsionaalne. Kohtul puuduvad alused rahatrahvi vähendamiseks.
4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A. Ermakovi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 6